Riigiasutused hiilivad automaksust kõrvale
Rahandusministeeriumi finants- ja haldusosakonna juhataja Veikko Vahar jättis vastamata küsimusele, kas riigis on kehtestatud kord, mis reguleeriks ametiautode kasutamist riigiasutustes, kuid ta selgitas, kuidas on asi rahandusministeeriumis korraldatud. Nimelt on selles ministeeriumis ainult üks auto, nn majandusauto, millega ei tehta erasõite ja selle kohta peetakse sõidupäevikut.
Ministeeriumi haldusalas olevates ametiasutustes on autode kasutamine reguleeritud peadirektori kehtestatud korraga. Näiteks aitab Vahari sõnul ametiautode kasutamist erasõitudeks vältida sõiduki ringkasutus. Ta tõi näiteks tolliameti, kus auto on antud tollipunkti kasutusse ja peab olema pidevalt saadaval hetkel töötavale vahetusele. Üheks kontrollimehhanismiks on ametniku sõnul ka ametisõitudeks vajaliku kulutaseme kalkulatsioonil põhineva kuulimiidi määramine.
Välisministeerium tasub erisoodustusmaksu vaid kahe auto pealt. Valitsuse määrusega on ametiauto personaalse kasutamise õigus ministril ja kantsleril. Ametiautot, mida on õigus kasutada ka erasõitudeks, kasutavad ministeeriumi asekantslerid Mati Vaarmann ja Harri Tiido. Ülejäänud autod on ministeeriumi autojuhtide käsutuses välisvisiitide teenindamiseks ja diplomaatilise posti vedamiseks. Ministeeriumi pressiesindaja teatel on ametisõidukite kasutamiseks välja töötatud kord, mille järgi pargitakse need töövälisel ajal valvega parklas.
Tolliametis hakkas 1. septembril kehtima uus kord, mille järgi võib tolliametnik kasutad ametiautot isiklikeks sõitudeks ja parkida elukohas, kui on nõus loovutama oma palgast 798 krooni kuus erisoodustusmaksu tasumiseks. Ameti haldustalituse juhataja Peedu Pedaru ütles, et hetkel on laekunud selleks avaldus kuuelt tolliametnikult, tema ise nende seas, kuid avalduste vastuvõtt kestab. Pedaru ütles, et erisoodustusmaksu kahekordistumine uuel aastal paneb teda kaaluma, kas mitte hakata siis oma isiklikku autot kasutama.
Pedaru sõnul oli uue korra kehtestamine vajalik, kuna autode kulutused ei mahtunud enam eelarve raamesse. “See ei läinud sugugi kergelt, korra kehtestamine oli ise suur töö, kuid asi oli vaja ka inimestele selgeks teha,” räägib ta.
Tegelikult pole kõik vaatamata mitme lehekülje pikkusele käskkirjale ikka veel paigas. “Kas näiteks Luhamaa piiripunktis töötav ja Võrus elav inimene peaks erisoodustust maksma?” küsib Pedaru. Linnas kontoris töötava ametniku puhul on aga asi selge — kas tasub igakuiselt erisoodustusmaksu või jätab auto parklasse.
Sarnaselt on ametiautode kasutus paika pandud ka politseiametis. Ameti 60 sõidukist on erasõitudeks kasutuses 22 ja nende kasutajad maksavad ise ka erisoodustusmaksu. Kes seda teha ei soovi, pargib sõiduki politsei automajandisse, selgitab politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg. Samas räägib ta, et ka politseis põhjustas sellise range korra kehtestamine palju tuliseid vaidlusi. “Meie kellegi eest erisoodustusmaksu ei maksa, kõik peetakse palgast kinni,” kinnitab pressiesindaja.
Kaitseministeeriumis on ametiautode kasutamist reguleeriv kord praegu alles väljatöötamisel. Kokku on selle ministeeriumi haldusalas kasutusel 780 sõidukit.
Maksumaksjate Liidule saadetud andmete kohaselt tasub siseministeerium oma haldusala ametiautode pealt kokku erisoodustusmaksu 142 766 krooni kuus, rahandusministeerium aga 63 783 krooni kuus, teised ministeeriumid mõnevõrra vähem. Küsimusele, kas erisoodustusmaksu tasutakse kõigi erasõite tegevate ametiautode pealt, ei oska täna keegi vastata.
Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver ütles, et seni pole ametiautode kasutamist eraldi kontrollitud, kuid kuna küsimus on teravalt esile tõusnud, on järgmisel aastal kavas see erilise tähelepanu alla võtta.
