“Oleme mitu korda rahandusministeeriumi poole pöördunud, viimati aprillis, et Tallinna politseiprefektuuri ja ka politseiameti võlga kustutada,” räägib maksuameti peadirektor Aivar Sõerd kahest probleemseimast maksuvõlglasest. “Ma ei näe muud võimalust, kui järgmise aasta riigieelarvest see raha eraldatakse, sest seadusandlikku alust mul seda võlga kustutada ei ole.”
Rahandusministeeriumi andmeil ongi 2001. aasta riigieelarve projektis ette nähtud 29,4 miljonit politseiameti ning Tallinna politseiprefektuuri maksuvõla kustutamiseks.
Kuid maksejõuetud pole pelgalt riigiasutused, vaid ka mitmed kohalikud omavalitsused. Esimesena läks n-ö pankrotti Vormsi, möödunud aastal järgnesid Kallaste, Paldiski ning Tõrva. Tõrva linn tunnistas ennast 4 miljoni kroonise eelarvedefitsiidi tõttu püsivalt maksejõuetuks ehk sisuliselt pankrotistunuks.
“Võlg tuli munitsipaalettevõttelt, mis kanti automaatselt linnale üle,” selgitab Tõrva abilinnapea Üllar Mölder. “See jäi seisma, sest keegi linnavalitsusest ei leppinud maksuametiga kokku edasise suhtes ning viivis muudkui tiksus.”
Nüüd on Tõrva linnavalitsus siiski maksuametiga kokkuleppele jõudnud, mis kohustab teda kolme aasta jooksul oma võlga tasuma.
“Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse asutused peaksid oma finantsdistsipliinist siiski rangelt kinni pidama,” on rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Kristi Lahesoo seisukohal. “Eelarvelisi vahendeid tuleb kasutada siiski sellel eesmärgil, milleks need neile eraldati ning olukord, kus palkasid makstakse välja, kuid nendelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu ja makstavat sotsiaalmaksu üle ei kanta, on lubamatu.”
Kuigi valla maksujõuetuseni viimise tõttu on tagandatud mitmeid vallajuhte ning vahetatud valitsusi, on võlad siiski tasumata jäänud ning intressid tiksuvad endiselt.
“See on täiesti lubamatu, kui riigiametitega käitutakse leebemalt kui eraettevõtjatega,” on Estonian Air Cargo nõukogu esimees Karli Lambot seisukohal. Kuigi tal endal pole seni maksuametiga probleeme olnud, peavad tema arvates reeglid nii riigiasutusele kui ka eraettevõttele ühesugused olema. “See on selge juhtimise probleem,” väidab ta. “Nad saavad ju eelarveliselt kindla summa ja seda nad peavad oskama majandada.”
Kuigi Lamboti arvates peaks maksuamet palju rangem olema võlgu sisse nõudes, paistab, et maksuamet on suhteliselt jõuetu, et neid probleeme kiiresti lahendada.
Maksuamet ei saa võlgade sissenõudmist intensiivistada, sest see viiks riigiasutuste tegevuse halvamiseni. Riigi funktsioonid aga vajavad täitmist.
Võlgnike nimekirjas figureerib lisaks kohalikele omavalitsustele ka mitu ministeeriumi, kes valdavalt pole oma maksuvõlgnevusest üldse teadlikud ning väidavad, et pole ka maksuametilt sellesisulist teatist saanud. Mitu asutust sai alles Äripäeva vahendusel teada, et neil on maksuvõlg.
Haridusministeeriumi eelarve ja planeerimisosakonna juhataja Anneli Kommer ei osanud kommenteerida, kust võis tulla 233 000kroonine maksuvõlg.
“Teoreetiliselt võib tegemist olla mingi kuupäeva seisuga välja lastud aruandega, kus on maksuvõlana kirjas ka jooksval kuul maksmisele kuuluvad summad,” oletas ta.
Kultuuriministeeriumi pearaamatupidaja Ülle Aroni sõnul on nad küll teadlikud 30 000 krooni suurusest võlast, kuid ei kavatse enne midagi teha, kui on saanud vastuse oma arupärimisele maksuametilt.
“Mina küll seda maksma ei kavatse hakata,” ütles Aron. “Neid ministeeriume (haridus- ja kultuuriministeerium – toim.) on siin vahepeal mitu korda liidetud ja lahutatud ning kes teab, kust võlg tekkida võis.”
183 000kroonise maksuvõlaga majandusministeerium kavatseb pearaamatupidaja Helme Puhti kinnitusel selle, niipea kui aasta lõpul raha laekub, ära maksta.
“1995. aasta riigikontrolli käigus selgus, et olime käibemaksu valesti arvestanud ning pärast vahe kinnimaksmist tekkis viivis kuude pealt,” kommenteeris Puht.
Enamik maksuvõlglasi aga oma võlga tasuda ei suuda ning laiutab tühje käsi lootuses, et küll keegi võla kuidagimoodi likvideerib.
“Pärast viimaseid valimisi pöördus meie poole umbes üheksa kohalikku omavalitsust kirjaga, et vaat meil hakkab nüüd tööle uus ja tubli vallavolikogu, aga palun kustutage vana lolli vallavalitsuse maksuvõlad,” räägib rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja kohusetäitja Lemmi Oro. “Ka Paldiski praegune juhtkond pöördus sellise palvega meie poole, kuid loomulikult vastasime eitavalt.”
Võlgu ei saa aga niisama lihtsalt maha kanda kui lootusetuid, sest maksukorralduse seadus lubab kustutada ainult juriidiliste ja füüsiliste isikute maksuvõlgu ning riigile kuuluvate erastamisel olevate äriühingute maksuvõlgu. Seega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste võlgu kustutada ei saa.
Vältimaks kohalike omavalitsuste süüdimatut käitumist võttis valitsus juuli alguses vastu määruse, mis annab õiguse vähendada eraldisi kohaliku omavalitsuse üksustele ja toetusi avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kui neil on riigi ees täitmata rahalisi kohustusi.
Rahandusministeerium loodab, et see säte peaks mõjutama kohalike omavalitsusüksuste asutusi maksukohustusest kinni pidama.
