Ette nähtud raha kulutavad aga riigiasutused üldjuhul ära, sest vastasel juhul peavad nad raha riigikassase tagasi kandma. Raha “säästmiseks” aga riigiasutustel motiivi pole, sest kui ühel aastal märkimisväärne osa ette nähtud rahast kulutamata jääb, võidakse edaspidi eelarvet vähendada. Järgmisesse aastasse kanduvad vaid need kulutamata summad, mis on ette nähtud investeeringuteks.

“Massiliselt praegu riigiasutused veel ostmas pole, aga järgmisel ja ülejärgmisel nädalal läheb ilmselt suurem ostmine lahti,” ütles ASi Helvar Merca müügisekretär Signe Naissaar. “Põhilised müügipäevad on 27. ja 28. detsember ning see on igal aastal nii olnud.”

Naissaare sõnul ostavad riigiasutused peamiselt paberit ja kontoritehnikat. “Osa neist polegi huvitatud kohe kauba kättesaamisest, peaasi, et saaks arve veel selle aasta sisse,” lisas ta. Ka OÜ Büroomix kaupluse juhataja Marju Käärmann sõnas, et riigiasutuste nn tulekuga aasta lõpus on arvestatud. “See on alati niimoodi olnud, et nad tulevad aasta lõpus rohkem kaupa küsima,” ütles Käärmann.

Peale majanduskulude ülejäägi pole enamik riigiasutusi suutnud ära kulutada ka infotehnoloogia arenguks mõeldud raha. Kokku on ministeeriumitel kulutamata 55 miljonit krooni IT-raha, mille eest saaks osta 3600 arvutikomplekti. Reedese seisuga polnud ühelgi ministeeriumil IT-eelarvest 90 protsenti täidetud. Näiteks kaitseministeerium oli arvutite ostuks mõeldud ligi 19 miljonist kroonist suutnud kulutada 7,2 miljonit krooni, mis on alla 40 protsendi kogu eelarvest. Maksuamet samas oli suutnud hakkama saada vaid veerandi rahaga sellest, mis terve selle aasta IT-eelarve ette näeb.