Riigiasutustel omad lemmikpartnerid
Riigihanke korras ostetakse juba ka näiteks alkohoolseid jooke, kardinaid, rehve ja tööreise. Ilma riigihanketa leiavad riigiasutused aga senini seminaride ja koolituste korraldamise paigad ning ka turvateenuse pakkuja, kuna nende teenuste aastane maht ühe riigiasutuse kohta ei ületa üldjuhul 300 000 krooni, millest alates peab välja kuulutama riigihanke.
Läbi aegade on riigiametnike lemmikreisikorraldaja olnud Estravel, kelle käest ostetakse teenust nii riigihankega kui ka ilma.
Estraveli korporatiivkliendisuhete direktori Evelyn Karmingu sõnul korraldab Eesti 2500–3000 riigihankekohustuslasest riigihankeid reisiteenuste ostmiseks umbes 20 riigiasutust. Reisiteenuseid ostetakse riigihankega palju sagedamini kui veel mõni aasta tagasi.
Näiteks ostavad reisiteenuseid riigihanke korras mitmed ministeeriumid ja ametid, riigiprokuratuur, Eesti Pank, Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Kliinikum, EAS, TTÜ jne. Ametnike populaarseim reisisihtkoht on Brüssel.
Mitmetele riigiasutustele kaardisüsteemide tarkvara valmistava ASi Datel juht Urmas Kõlli ütles, et müük riigiasutustele annab olulise osa ettevõtte käibest — umbes viiendiku. “Meil on pikaajaline riigihangetel osalemise kogemus, peaaegu kõik riigi kaardilahendused on meie tehtud,” ütles Kõlli. Ta sõnas ka, et riigiasutus on sageli kliendina eraettevõttest keerulisem ja riigihangetel osalemine nõuab rohkem vaeva kui eraettevõtetele pakkumiste tegemine.
Statoil Eesti kui riigiametnike lemmikkütusemüüja turundusjuhi Hede Kerstin Luige sõnul ostavad riigiasutused enamalt jaolt kütuse riigihangete teel. “Riigihangetel on tavaliselt lisaks hinnatingimusele oluline ka jaamade võrgustik,” sõnas ta. “On asutusi, kes nõuavad, et tanklate võrgustik kataks Eesti täielikult.”
Statoili üks suuremaid riigiasutustest kliente on politsei. Luige sõnul on politsei oluline klient lisaks oma suurele mahule ka turvakaalutluse seisukohalt. “On väga hea, kui tanklast aeg-ajalt politseiauto läbi käib,” lisas ta.
Statoili ja politseid seob siiski pikaajaline koostöö, mitte kütusefirma võidetud riigihange. Politseiameti logistikakeskuse peaspetsialisti Eldur Jõgi sõnul on leping nii Statoili kui ka Neste Eestiga sõlmitud juba ajal, kui kütuse riigihankeid veel ei tehtudki. Näiteks Neste tanklatest saavad politseiautod kütust soodushinnaga osta juba alates 1995. ja Statoilist alates 1997. aastast. Kütusefirmade lepingud politseiasutustega kehtivad Jõgi sõnul üldjuhul aasta ning pikenevad automaatselt, kui kumbki osapool selle vastu pole.
Teine suur kütusemüüja, Neste Eesti, on tänavu riigisektorile müünud kütust tunduvalt vähem kui aasta tagasi. Ettevõtte juhi Indrek Kaju sõnul oli eelmise aasta müük riigiasutustele tänavusest tunduvalt suurem, kuna tehti paar suurt üksiktehingut. “Tänavuse aasta tasemega oleme ka täiesti rahul,” sõnas Kaju. Kütuse riigihangete suhtes on Kaju aga kriitiliselt meelestatud. “Tihtipeale võidab see, kes lubab kliendile suuremat allahindlust,” ütles Kaju. “Kas ka lõplik hind on kliendi jaoks soodsaim, jääb küsitavaks.”
Seminaripaiku leiavad riigiasutused jätkuvalt ilma riigihanketa. Justiitsministeeriumi riigihangete spetsialisti Jarlo Dorbeki sõnul ei ületa koolituste kulud riigihanke piirmäära ja koolituspaigad leitakse vähemalt kolmelt firmalt hinnapakkumist küsides.
Kui paar aastat tagasi koolitasid riigiametnikud end värskelt avatud Roosta kämpingus või Kalvi mõisas, siis tänaseks on need paigad oma uudsuse kaotanud. Uus lemmikkoht on hoopis Tallinna külje all asuv Laulasmaa SPA, kuhu avaliku sektori asutused on tänavu jätnud juba üle miljoni krooni. Kõige suurema, 100 000kroonise arve, tegi välisministeerium. Nii kulukaks ei läinud siiski ametnike koolitus, vaid Läänemeremaade Nõukogu peaministrite kohtumine, mille välisministeerium korraldas Laulasmaa SPAs.
Laulasmaa SPA ja konverentsihotelli konverentsijuhi Anneli Ristisaare sõnul meeldib Laulasmaa SPA riigiametnikele oma hea Tallinna-lähedase asukoha tõttu. “Mitmed ametnikud on ka öelnud, et keegi ei jää siia kohale tulemata, samas annab asukoht ideaalse võimaluse hoida inimesi paigal — kellelgi ei ole võimalust töö juurest läbi käia ega muid tööasju koolituse ajal ajada,” lisas Ristisaar.
