Riigiautod erikohtlemisel

Enamikes riigiasutustes makstakse erisoodustusmaks ametnike ametiautodega tehtud erasõitudelt kinni maksumaksja rahaga, sest seaduslik võimalus selle raha töötajalt sisse nõudmiseks puudub.

Paljudes eraettevõtetes maksab erasõitudelt tehtud erisoodustuse kinni töötaja ja sama süsteemi on kaalutud ka mitmes riigiasutuses. Rakendamata on see jäänud peamiselt kahel põhjusel. Töötaja palgast erisoodustuse maksmine võrduks tema sissetuleku topeltmaksustamisega. Teiseks on palga vähendamine erisoodustuse tasumiseks maksude-eelsest palgast seadusevastane.

Rahandusministeeriumi finants- ja haldusosakonna juhataja Veikko Vahar tunnistas, et ka nemad kaalusid erisoodustuse sissenõudmist autode kasutajatelt. Seda pole aga tehtud. Esiteks on tulumaksuseaduse kohaselt töötajale tehtud erisoodustuselt tulumaksu maksjaks tööandja. “Erisoodustuse puhul on maksumaksjaks erisoodustuse tegija ning kui tööandja peab erisoodustuselt makstava tulumaksu ja sotsiaalmaksu summa kinni töötaja palgast, on tegemist töötaja palga topeltmaksustamisega, sest sellelt palgalt on tulumaks juba kinni peetud ja sotsiaalmaks arvestatud,” selgitas ta. Vahar ei pidanud samas otseselt seadusevastaseks tolli- ja politseiametis kehtestatud korda, mille alusel erisoodustusmaks võetakse töötaja avalduse alusel tema enda palgast. “Me ei saa rääkida seaduse vastasusest, vaid see ei lähe kokku seaduse mõttega ning saab olla ainult tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe,” ütles ta.

Maksumaksjate liidu peasekretär Kalle Kägi hinnangul ei tohiks aga ametnike erisoodustusi kindlasti maksumaksja raha eest maksta. Kägi tunnistas, et seaduse järgi tuleb palka maksta rahas ning seega juriidiliselt ei ole erisoodustus palga osa. Faktiliselt aga küll, sest töövõtja saab läbi selle hüvesid. “Seetõttu peaks erisoodustus olema palgafondi üks osa,” lausus ta. “Avalikus teenistuses on tähtis läbipaistvus ja selgus ning kui hakatakse erisoodustust peitma mingite halduskulude alla, siis on see täielik jama ja maksumaksja petmine.”

Ka tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam tunnistas, et erisoodustus ametniku erasõitudelt maksumaksja raha eest on absurdne. “Samas on see aga seaduse järgi ainult tööandja kohustus ja erisoodustus ei saa tulla töötaja töötasust,” ütles ta. Siitam lisas, et ametniku palka ei saa erisoodustuse maksmiseks vähendada ainuüksi ka sellepärast, et piirid seavad ette astmepalgad, millest vähem raha maksta ei tohi. “Seda küsimust saab lahendada vaid õigusliku regulatsiooniga,” lausus ta. “Ja samas, ega tööandja pea soodustust andma,” lisas Siitam.

Nii läks reedel alla kirjutatud käskkirja alusel näiteks keskkonnaministeerium seda teed, et alates veebruarist on ministeeriumi ja selle haldusalas olevates asutustes ametiautodega erasõitude tegemine täielikult keelatud. Erisoodustusmaksu ei maksta ühegi auto pealt ning kõik sõidukid peavad olema pargitud kindlaks määratud parklatesse.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kalju Kukk ütles, muud varianti erinevate põhimõtete ja seaduste ees ausaks jäämiseks hetkel ei leitud. “Maksumaksja ei pea ametniku erasõitude erisoodustust kinni maksma, see on täiesti õige seisukoht,” tõdes ta. “Aga seaduslikku mehhanismi, kuidas seda kohustust riigitöötajale üle kanda, hetkel ka ei ole.” Kukk rääkis, et ministeerium üritas kasutada ka isiklike autode ametisõitudeks kasutamise kompenseerimist. Kuid sellel puudus riigiastutustele rakendussäte ja ning tuhandest kroonist jäi eri Eesti paikades liikuvatele keskkonnaametnikele ka väheseks.

Kokku maksavad ministeeriumid ja nende allasutused erisoodustusmaksu aastas umbes 3,6 miljoni krooni eest aastas ehk 300 000 krooni eest kuus.

Riigiasutuste parklad on õhtuti tühjad
Äripäeva ajakirjanik ja fotograaf käisid neljapäeva hilisõhtul uurimas, kui palju on riigiasutuste parklatesse autosid pargitud. Platsid olid suhteliselt tühjad.

Ministeeriumid ja nende haldusalas olevad asutused maksavad oma autopargis vaid väga väheste autode pealt erisoodustusmaksu. Küsimusele, kuidas tagatakse, et ülejäänud autodega erasõite ei tehta, Äripäev selget vastust ei saanud.

Erisoodustusmaksu makstakse ametites vastavalt ameti juhi poolt kehtestatud korrale valdavalt tipp- või keskastme juhtide autode osas. Näiteks sotsiaalministeeriumil on 10 sõiduautot, mikrobuss ja kaubik, nendest erisoodustusmaksu makstakse kolme masina pealt. Välisministeeriumi 22 sõidukist on auto personaalse kasutamise õigus ministril, kantsleril ja kahel asekantsleril. Rahandusministeerium ja tema valitsemisalas olevad ametid maksavad erisoodustusmaksu 163 sõidukist pooled ehk 81.

Tavaliselt peavad erasõitudeks keelatud autod olema vastavalt ametisisestele regulatsioonidele pargitud kindlaks määratud valvega parklatesse või garaažidesse. Täpsemal uurimisel selgus, et otseselt nende ministeeriumite ja ametite kontorite juures, mida Äripäev vaatamas käis, peabki sisekorra järgi olema vaid paar autot. Samas on raske kontrollida, kas teiste autodega enne nende kindlaksmääratud parkimiskohta viimist erasõite ei tehta.