Riigikogu liikmed elavad ära eripensionita

 (4)

Äripäeva meelest tuleb Riigikogu liikmetele määrata pension üldistel alustel, nii nagu tavatöötajatele. Üle peaks vaatama ka teiste ametialade töötajate ringi, kes saavad eripensioni — kas see pole mitte liiga lai?

Me liigume kodanikeühiskonna poole, püüdes jätta seljataha perioodi, mida iseloomustas nomenklatuuri olemasolu. Siis piisas eripensioni saamiseks sellest, kui olid töötanud “organites”. Ent kui Riigikogu liikmed peaks protesteerima, et nad pole tavatöötajad, siis on rahvaasemikke niigi esile tõstetud riskivaba neljakordse keskmise palga ja paljude muude hüvedega. Õigemini, nad on ise ennast esile tõstnud.

Peamine argument riigikogujate eripensioni kaotamiseks on fakt, et nad on majanduslikult piisavalt hästi kindlustatud. Parlamentääriks olemine praktiliselt ei nõua kulutusi, mis poleks riigi poolt kompenseeritud. Väljastpoolt Tallinna saabunuile makstakse kinni üürikorter ja isikliku sõiduauto kasutamine, varem maksti lisaks päevaraha, nagu oleks parlamentäär omas riigis komandeeringus. Veel on maksuvaba esindustasu. Nagu kaugsõiduautojuhid, kes saavad põhisissetuleku päevarahadest välisriigis viibimise eest, annab välis-päevaraha ka riigikogujatele tubli lisa. Paljud Riigikogu liikmed on põhitöö kõrvalt aktiivselt tegevad ka äris. Kas pensionipõlveks ei anna tõesti midagi kõrvale panna?

Suisa seadusandlik konflikt on tekkinud pensioni II samba põhimõtetega. II sambaga liitunuil väheneb riikliku pensioni kindlustusosak viiendiku võrra, kuna viiendik sotsiaalmaksu pensioniosast läheb ju eraõiguslikesse pensionifondidesse. See on nii aga ainult tavatöötajatel; riigikogujatele kehtib eripension, seega mingit vähenemist ei toimu, ning viiendik pensioniosa sotsiaalmaksust on riskivabalt ühisest katlast oma arvele kanditud.

Seotud lood:

8. oktoobri seisuga oli II sambaga liitunud 20 Riigikogu liiget, seega on nn solidaarsusprintsiip kurejutt kergeusklikele. Juba II samba ühtsete põhimõtete pärast tuleks eripension kaotada. Ootaks õiguskantsler Allar Jõksi hinnangut Riigikogu liikmetele osaks langeva põhjendamatu hüve kohta. Kuigi jah, ka õiguskantslerile endale on ette nähtud ametipension, millega võib tekkida huvide konflikt.

Äripäev pole kindel, kas kaotada tuleks kõik eripensionid: nii Riigikogu liikmetele kui ka politsei- ja riigikontrolli ametnikele, prokuröridele, kohtunikele. Ilmselt mitte kõigi. Pole ju näiteks politseinike palgad eriti suured ja nende töö on tõepoolest ohtlik, mistõttu nende ametipension, mis samuti ei tule teab kui suur, võiks jääda. Kompensatsiooniks töise riski eest. Eripension võiks jääda ka presidendile, riikliku lugupidamise märgiks. Samuti ei toeta Äripäev eripensionide tühistamist tagantjärele, vaid otstarbekas ja vajalik oleks kaotada eripension alates järgmisest Riigikogu koosseisust. Kes sinna järgmise aasta märtsis kandideerivad, saavad juba ette arvestada, et nende riiklik pajuk on tulevikus väiksem.