Riigikogulaste vara on endiselt varjus
Olari Taal naudib tehinguid Hansapanga aktsiatega. Hansapanga ühe asutajana kuulub Taal nende hulka, kellel pole vaja oma finantstuleviku pärast kuigivõrd muretseda. Ehkki selleks ajaks, kui Swedbank Hansapanga lõplikult üle võttis, kuulus Taali ainuomanduses olevale osaühingule Eggera küll kõigest veidi üle 90 000 Hansapanga aktsia. Suurema osa aktsiatest oli Taal jõudnud juba varem maha müüa. Samas tuleb meenutada ka Daiwa afääri, mis Taali jõukusele üsna valusa hoobi andis.
Eggera 2005. aasta majandusaruanne pole veel kättesaadav, aasta varasema aruande põhjal teenis Eggera 25,7 miljonit krooni puhaskasumit. Eggeral on ka paar tütarfirmat ning muidki osalusi. Läänemaal Oru vallas kuulub otseselt Taalile kümmekond kinnistut.
Arvestuslik rikkus Äripäeva rikaste edetabeli koostamise metoodika järgi: 194 mln kr.
Toomas Varek müüb proteese. Vareki ainuomanduses olev OÜ Wimberg tegeleb endoproteeside ehk lihtsamalt öeldes tehisliigeste müügiga. Proteesid ise pärinevad Saksamaalt Waldemar Linki tehasest ning siiani on ostjateks olnud peamiselt Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida-Tallinna Keskhaigla. Põhja-Eesti Regionaalhaiglat ja Rakvere Haiglat, mille nõukogu liige Varek on, pole Wimbergi aastaaruannetes mainitud.
Vahendustegevus on siiani kulgenud üliedukalt. 13-14 miljoni kroonise käibe pealt on Wimberg siiani teeninud 2,1-2,7 miljonit krooni puhaskasumit. Ettevõte elab sedavõrd hästi, et pangakontol on pidevalt vähemalt kaks miljonit krooni vaba raha. Samas ei ole Riigikogu spiiker end dividendiga siiani hellitanud, võttes vaid 150 000-250 000 krooni aastas.
Arvestuslik rikkus Äripäeva rikaste edetabeli koostamise metoodika järgi: 19,2 mln kr.
Reet Roos hoiab osalust reklaamifirmas. Elupõlise reklaamitöötajana pole Roos ka pärast Riigikokku pääsemist loobunud oma osalusest reklaamifirmades. Lõviosa sissetulekust tuleb ASist Baltic FCB, millest talle kuulub 45%. Vähemasti 2004. aasta majandustulemused olid muljetavaldavad (2005 tulemused ei ole veel kättesaadavad). 45,3 miljoni kroonise käibe juures teenis ettevõte veidi üle 6 miljoni krooni puhaskasumit. Häid tulemusi on aidanud saavutada tegutsemine lisaks Eestile ka Läti ja Leedu turul.
17,6% osalus OÜs Reklaamimaja pole sellist tulu andnud, kuid see äriühing tegeleb ka ainult Tallinnas Roopa tänaval asuva kinnistu haldamisega.
Arvestuslik rikkus Äripäeva rikaste edetabeli koostamise metoodika järgi: 17,7 mln kr.
Andres Jalak müüb ja paigaldab sanitaartehnikat. Jalaka 50% osalusega aktsiaselts Comfort AE on väikefirmana igati korralik sanitaartehnika ja ventilatsiooniseadmete müüja ning paigaldaja.
Paides baseeruva ettevõtte käive ulatus läinud aastal üle 26 miljoni krooni, mis andis üle 2,7 miljoni krooni puhaskasumit. Comfort AE on suutnud oma käivet pidevalt kasvatada, mullu eeskätt tänu tegutsemisele ka Soomes. Ettevõttel on Paides kauplus Kodu Comfort. Läinud aasta tulemuste põhjal teenis Jalak dividendidena 0,6 miljonit krooni.
Arvestuslik rikkus Äripäeva rikaste edetabeli koostamise metoodika järgi: 11 mln kr.
Jaanus Rahumägi tegutseb väikeinvestorina. Rahumägi teenib lisa konsultatsiooni- ja investeerimisfirmaga Kitevale. Endise turvaärimehena jagab ta nõu mõistagi turvanduse alal, kuid põhitulu pärineb siiski investeeringutest. 2004. aastal teenis Kitevale 0,67 miljonit krooni puhaskasumit (2005 andmeid kahjuks veel ei ole). Ehk aitab mehel suuremat tulu teenida hiljuti Saaremaal asutatud turismifirma Viitong Reisid, kus Rahumäele kuulub 50protsendiline osa.
Arvestuslik rikkus Äripäeva rikaste edetabeli koostamise metoodika järgi: 5,2 mln kr.
Jüri Šehovtsovil pooleli varajagamine. Šehovtsovi skandaalne abielulahutus ning vara jagamine muudab raskeks ka ülevaate saamise tema osalustest. Kui võtta aluseks lahutusele eelnenud äriseis, siis tuleks keskenduda selle ajani perefirmana tegutsenud tulundusühistule Madara, mis toimis mitme transpordi- ja logistikaettevõtte katusfirmana.
2004. aastal oli Madara käive 158,5 miljonit krooni, mis aga tõi 0,8 miljonit kahjumit. Riigikogu liikme osalus Madaras oli varem 20%.
Tänase seisuga on lõviosast varem Madarale kuulunud tütarettevõtetest saanud ASi ViJus Group tütred. Viimase ainuomanikuks on aga nüüd märgitud Jüri poeg Vitali.
Arvestuslik rikkus Äripäeva rikaste edetabeli koostamise metoodika järgi: 4,5 mln kr.
Robert Lepiksoni äri on kokku kuivanud. Lepikson, kes veel mõned aastad tagasi ütles, et üks korralik mees võiks miljon krooni aastas ikka teenida, peab nüüd selleks tõsiselt vaeva nägema. Riigikogu liikme töötasust ja ASi Petromaks Stividor nõukogu liikme palgast jääb miljoni kokkusaamiseks vajaka, appi tuleb võtta ka Riigikogu liikme esindustasu.
Põhiliselt söe laadimisele ja sadamateenustele keskendunud Petromaks Stividoril, kus Lepiksonil on 15% osalus, läheb iga aastaga järjest kehvemini. 2004 kahanes käive eelneva aastaga võrreldes tervelt 18 miljoni krooni võrra, 46 miljonini, ning ettevõte on viimastel aastatel saanud vaid kahjumit.
Kehvast majanduslikust seisust annab tunnistust ka Võrumaal Vastseliina vallas asuva talu müük iirlaste kinnisvarafirmale tänavu mais.
Arvetuslik rikkus Äripäeva rikaste edetabeli koostamise metoodika järgi: 1,5 mln kr.
Ametnike vara kontroll karmistub
Praegu on kooskõlastusringil justiitsministeeriumis valminud eelnõu, mis karmistab kõrgete riigiametnike majanduslike huvide deklareerimist.
Edaspidi tuleb erinevalt varasemast kirja panna ka see vara, mida ametnik tegelikult kasutab, isegi kui see pole tema nimel. Samal ajal väheneb 50 korda aruandekohustuslaste arv — 30 000 inimese asemel peavad deklaratsiooni esitama vaid kõrged ametnikud ehk umbkaudu 600 inimest. Muuseas vabastatakse deklareerimiskohustusest kohalikud omavalitsused.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõunik Mari-Liis Liiv on öelnud, et ka kontrollimisel tahetakse vormi asemel panna enam rõhku sisule.
“Kui ametiisik deklareerib, et tal on kümme aastat vana auto, aga samas nähakse teda pidevalt sõitmas uue autoga, võib tekkida küsimus, kust ta selle saanud on,” tõi ta näite.
Erasektori tippjuhid majandusliku huvi deklaratsiooni täitma ei pea. Küll peavad seda tegema riigi enamusotsustusõigusega ettevõtete juhatuse liikmed, näiteks Eesti Posti ja Tallinna Sadama juhid. Seni ei ole esinenud ühtegi juhtumit, kus majandusliku huvi deklaratsioon oleks olnud abivahend uurimisel või seda oleks kasutatud tõendusmaterjalina kohtus.
