Riik: Ära täida seadust, see võib varsti muutuda

 (13)

Just selliseid signaale on Eesti riik oma alamatele viimasel ajal agaralt paisanud.

Väga varmalt on hakatud muutma varem vastuvõetud otsuseid ja igasugu tähtaegu edasi lükkama. Riik on ilmekalt demonstreerinud kuivõrd mõjutatavad on riigisektori otsustajad erinevate huvigruppide poolt.

1.detsembrist pidi Eestimaa tanklates müügil olema vaid talvine diislikütus. Ent ei. Majandusministri määrusemuudatus kohustab küll müüma talvekütust, ent lubab endiselt müüa ka suvist diislikütust.

1.jaanuariks pidid kõik toidukäitlemisettevõtted olema veterinaarameti või tervisekaitseinspektsiooni poolt tunnustatud nn euronõuetele vastavaks. Ent ei. Toiduseaduse muutmine võeti vastu ja tunnustamistähtaeg lükati aastaks edasi. Need on vaid kaks fakti. Näiteid leiab veel.

Mis toimub? Keskendume toiduseadusele. Seadusekuulekad riigialamad seati lolli olukorda. Austad seadust, võtad endale kümnetesse ja sadadesse miljonitesse ulatuvaid kohustusi, teed investeeringuid, et ettenähtud tähtajaks seadusele vastav olla ja siis lükatakse tähtajad edasi. Samal ajal oma konkurentsieelist (madalam toodangu omahind) nautinud ettevõtetele antakse lisaaega. Toiduseadus, sätestas karistuse neile ettevõtteile, kes 1. jaanuariks euronõuetele ei vastanud. Seaduse muutmisega tehti aga kannapööre ja karistati hoopis neid, kes seaduses ettenähtud tähtajaks end eurokõlbulikuks tegid.

Põhjendused, mida tuuakse ei ole pehmelt öeldes tõsiseltvõetavad. Seadusemuutmise ettekäändeks on toodud koolisööklate kehv olukord ja et allesjäänud aeg on liiga lühike tunnustuse saamiseks. Samas kuuluvad paljud koolisööklad omavalitsustele (st riigile), seega näitab riik enda võimetust tähtaegadest kinni pidada.

See seletab ka oma valitsusliitude ühenduse käitumist. Ühendus protestib seadusemuudatuse vastu, ent erinevalt ettevõtlusliitudest leiavad nad, et tähtaegu tuleb veelgi pikendada.

Ettekäändeks tuuakse ka, et ettevõtted käituvad ehteestlaslikult — jätavad kõik ikka viimasele minutile ja tunnustust jagavad asutused ei jõua lihtsalt kogu seda laviini vastu võtta. Ent kes garanteerib, et eestlane, kes 2002.a jätab vajalikud toimetused viimasele hetkele ei käitu nii ka 2003.a. Kas siis lükatakse tähtaeg taas edasi?

Muuseas, euronormistamise edasilükkamisega antakse signaal ka ELile — Eestis pole toidukäitlemise nõuetega kõik korras. Milline on ELi protektsionistliku turu reaktsioon sellele, võib oletada. Eesti toidukauba eksporti elavdav see kindlasti pole.

Võib diskuteerida lõputult kas nn euronõuded on liiga karmid või mitte, kas vaid talvise kütuse lubamine on kütusemüüjatele ja tarbijatele kahjulik või mitte. Küsimus on muus. Õigusaktide muutmine ei ole vastutulek ettevõtjaile vaid selge sõnum — ärge võtke seadusi tõsiselt, ärge investeerige nende järgi. Me varsti muudame neid. Kas siis kellegi lobby mõjul või iseenese tarkusest.