Riik kärbib tuuleparkide tiibu

Eesti Energia kasutab uut seaduseelnõu tuuleenergeetikute väljatõrjumiseks energiaturult.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimehe Jaan Tepi sõnul on veebruarikuus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette valmistatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu surmahoobiks Eesti tuuleenergeetikale ning põhjustanud tuuleenergia projektide seiskumise. Uue eelnõu järgi fikseeritakse taastuvenergia kokkuostuhinnaks 81 senti kilovatt-tunni eest. Samuti lõpetab Eesti Energia toetuste maksmise uutele tootjatele hetkest, mil Eestis on võrku ühendatud tuulest elektrienergia tootjaid võimsusega 100 megavatti. Selline toetuste jagamise ühtedele tootjatele on aga assotsiatsiooni hinnangul diskrimineeriv, kuna uusi turule pürgijaid on palju. Veebruarikuise seisuga oli Eesti Energia tütarfirma OÜ Põhivõrk sõlminud liitumislepinguid juba 185 megavati ulatuses.

“Selline toetuste jagamise kord ei sea elektritootjaid ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Toetusi jagatakse ikkagi riigi seisukohast lähtuvalt,” kommenteeris uut toetuste jagamise plaani majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.

Tuulenergeetika areng Eestis on viimastel aastatel olnud kiire. Kuni 2004. aasta detsembrini kehtinud elektrituruseadus garanteeris kogu tuuleelektri kokkuostu aastani 2015, millest lähtuvalt on paljud investorid paigutanud projektide arendusse kümneid ning tuuleparkide rajamisse sadu miljoneid kroone.

“See on ju täielik absurd ja petmine,” kommenteeris tekkinud olukorda Eesti suurima — Pakri tuulepargi rajanud ASi Tuulepargid arendusjuht Hannu Lamp. “Seadustega on meile lubatud, et riik kindlustab taastuvatest energiaallikatest tootjatele elektrienergia kohustusliku ostu hinna järjepidevuse. Pärast suuri investeeringuid aga öeldakse äkki, et tuuleenergeetikud peavad kümme aastat andma toodangut fikseeritud hinnaga, mis ei arvesta inflatsioonigi.”

Tepp ei pea tõenäoliseks, et projektid kujunenud olukorras realiseeritakse. “On täiesti selge, et sellise poliitikaga Eestis uusi tuuleenergia projekte ei algatata. Ka olemasolevate projektide realiseerimine on seatud küsimärgi alla,” ütles ta.

Kise¬li¬ sõnul on riigil tekkinud mure tuuleenergeetika liiga suuremahulise arengu pärast. “Turu piiramine hinnaregulatsiooniga on vajalik. Juba praegu on soovijaid 400 MW ulatuses,” selgitas Kisel.

Suurima kahjukannataja, Pakri Tuuleparkide OÜ omanike esindaja Martin Kruus selgitas: “Kogu aeg on räägitud, et riik toetab puhta energia tootmist. Juba alates 1997. aastast oleme tegelenud tuuleenergia projektide arendamisega ja investeerinud neisse sadu miljoneid kroone. Ja nüüd äkki öeldakse, et me oleme riigile ja energiasüsteemile koormaks.”

Suurimaks probleemiks tuuleenergeetikas peab OÜ Roheline Ring esindaja Tullio Liblik energeetikasektoris valitsevat ebastabiilsust. “Meil on nelja uue tuuliku vundamendid Rõustes valatud, juunis peaksid Saksamaalt saabuma tuulikud. Me ei saa endale lubada projekti seiskamist, kuid kogu meie praegune tegevus on kantud lootusest, et eelnõu vaadatakse ümber.”

Jüri Mõis, kes on Kunda tuuleenergia projektis osaline oma investeerimisfirma JMB Investeeringute kaudu, ei näe praegustes arengutes suuri probleeme. “Õnneks pole me ehitamist veel alustanud ja seetõttu pole minu investeeringud olnud väga suured. Taastuvenergia tootmine on perspektiivne ala ja sellega ma kavatsen ka tegeleda,” sõnas Mõis. “Ja kui keegi teeb mingi seaduse vastuvõtmisega vea, siis pole Eestis seda raske uue seadusemuudatusega parandada.”

Tuuleenergia vastaste üheks tugevamaks argumendiks on liiga suure tuuleenergia osakaalu puhul pidavalt tõusev elektrienergia hind. Kisel: “Me lasime Tallinna Tehnikaülikooli teadlastel arvutuse teha ja need näitavad, et taastuvelektri iga täiendava protsendi puhul tõuseb elektrienergia hind ligi ühe sendi kWh kohta.”

Tepil on oma seisukoht: “Väidetakse, et põlevkivienergia on odav. Tegelikult see pole nii. Kui keegi söandaks ausalt liita keskkonnakahjud ja sellega kaasneva, ei räägitaks põlevkivist kui odavast energialiigist. Tegelikult toimub põlevkivienergeetika subsideerimine.”

Eelmise nädala lõpus toimus Tepi ja Kiseli järjekordne kohtumine erimeelsuste lahendamiseks. “Olukord on stabiilselt lootusetu,” kommenteeris selle tulemust Tepp.

Suurim kahjukannataja on Pakri Tuulepargid

Eesti suurim tuulepark asub Pakri poolsaarel. 2005. aasta märtsis käivitati täisvõimsusega Pakri tuuleparkide esimene järk, mis koosneb kaheksast tuulikust koguvõimsusega 18,4 megavatti, so 90% kogu Eestis toodetavast tuuleenergiast.

Pakri tuulepargi esimese osa maksumus oli 375 miljonit krooni.

Pakri tuulepargi teise osa ehitamiseks on valminud detailplaneering, investeeringuid projekti on tehtud kümnete miljonite kroonide eest. Projekti järgi koosneb tuulepargi teine osa 22 tuulikust, mille koguvõimsus on 50,6 megavatti.

Riik maksab toetust vaid kiirematele

tuuleenergia hinna kujunemine:

• 33 senti kWh maksab Eesti Energia • 48 senti kWh toetused • makstakse tootjale 12 aasta jooksul alates • tootmise alustamisest

riigi poolt seatav tootmispiir: 100 MW

• toetust makstakse ainult neile tootjatele, • kes mahuvad selle piiri sisse • praeguseks ehitusloa saanud projektide võimsus: 70 MW • liitumislepinguid on tuuleenergia projektid saanud 185 MW ulatuses.