Rikastel riigipensioni elamiseks tarvis ei lähe

Pensionieas suurettevõtjatele pole riiklik pension hädavajalik, aga see summa on sotsiaalse tagatise eest juhuks, kui ühel päeval varandust enam pole.

Eesti üks rikkamaid inimesi, transiidiärimees Aadu Luukas ei tea veel, mida tema poole aasta pärast saadava riikliku pensioniga peale hakkab. Ja kas ta üldse selle vastu võtab. Mõistagi ei muuda see väike raha Eesti rikkaima mehe elus midagi. Aadu Luukas leiab, et neile, kes on enam kindlustatud, peaks olema pension rohkem sümboolne. Kaitsetutele on pensioni vaja. Pensionist loobuda Luukas Eesti seaduste järgi paraku ei saa, aga selle väljavõtmiseks pole ta siiski kohustatud.

“Kui riigi poolt on pension ette nähtud, pean seda vajalikuks,” ütleb Saaremaa Piima- ja Lihatööstuse staažikas juht Ahti Viilup, kelle sissetulekutest moodustab pension 11%. “Kui kauplusesse minna ja seal jääb teatud summa puudu, ei saa ju osta,” selgitab seitsmekümnetele lähenev Viilup, miks on tema jaoks pension vajalik.

Sangari pikaajaline juht Jüri Kraft võiks vanuse poolest pensionipõlve pidada juba viis aastat. Legendaarne tööstusjuht aga ei tee sellest väljagi. Igal hommikul tõuseb ta vara ja ruttab tööle, nagu on teinud juba aastakümneid. Kraft ei salga, et tema sissetulekutest moodustab pensisumma tühise osa. See on tuntavalt vähem kui veerand kogu kuusissetulekutest. Täpsemaks minna ta ei soovi.

Pensionist pole äraelamiseks suurt abi, aga sotsiaalse kindlustatuse tunde see väike summa, mis jääb 1000 ja 2000 krooni vahele, igatahes loob. “Kui ma olen tööl ja asjad lähevad, pole pension oluline, aga homme ei pruugi asjad enam nii hästi minna,” põhjendab Kraft pensioni tähtsust.