Rootslased, kes on teinud suuri investeeringuid Narva majandusellu, näevad erinevalt mitmetest Eesti poliitikutest Narva kasvavat tähtsust tulevasel Euroopa Liidu idapiiril Venemaaga suhete arendamises. Ajaloos on Narva juba kord olnud Rootsi suurriigi üks tähtsamaid linnu.

Narvaga on seotud Rootsi suurriigi viimane suurem võit, kui täpselt 300 aastat tagasi purustas Rootsi kuningas Karl XII Narva all Vene väed.

See sündmus ajendaski Rootsi Instituuti korraldama 17.–20. novembrini Narvas Rootsi päevi, mille üheks suursündmuseks sai Rootsi lõvi mälestusmärgi taasavamine.

“Kui Eestist saab lähitulevikus Euroopa Liidu liige, omandab Narva väga tähtsa rolli ELi idapiiril ja Venemaaga suhete arendamisel,” ei varja Rootsi asepeaminister Lena Hjelm-Wallen Joaorus riigi pikemaid eesmärke.

Kuu aja pärast saab Rootsist taas — seekord õnneks “veretult” — Euroopa juhtiv riik ehk ELi eesistujamaa.

Teiseks päevade tipphetkeks sai Rootsi aukonsulaadi avamine Narvas.

Rootsi on tõusnud Eesti suurimaks välisinvestoriks, Narva tekstiilitööstusesse on investeerinud Borås Wäfveri ja energeetikasse ABB. Süvenevad Narva sõprussidemed Karlskronaga ja Ida-Virumaa sidemed Örebroga.

Seepärast on ka arusaadav, miks uus konsulaat paikneb Kreenholmi tekstiilitööstuse ruumides ning miks aukonsuliks sai Kreenholmi juhatuse esimees Meelis Virkebau.

Narva aselinnapea Aksel Ers nimetab Rootsi päevade väärtuseks mõtet, et Narva on õigel teel. “See lisab inimestele usku homsesse, mis vahetevahel kaduma kipub,” nendib ta.

Ka Eesti võimudelt ootaks Narva mõistvamat suhtumist. On ju raske pidada riigimehelikuks käitumiseks näiteks seda, kui Eesti president Lennart Meri käib oma sõbra, Taani endise välisministri Uffe Ellemann-Jenseni kutsel Baltijetsi tehases, kuid “unustab” teha viisakusvisiidi Narva linnapeale.

Asjaolu, mis üleriigilise meedia tähelepanu ehk ei äratagi, ei jäänud kohapeal loomulikult kahe silma vahele.