Rootsi pankade nõrk koht on Baltimaad

Rootsi pankade jaoks, mis sel nädalal avaldavad üksteise järel kolmanda kvartali tulemused, on suurim riskikoht arengud ülekuumenenud Balti riikides.

“Rootsi pangad tulevad toime ka kõige pessimistlikuma stsenaariumi korral,” ütles finantsinspektsiooni peaökonomist Tomas Floden raporti esitlusel, tuginedes nii Rootsi keskpanga kui ka kommertspankade läbimängitud riskistsenaariumidele. Pangad on viimastel aastatel väga hästi teeninud.

Eriti tugevalt puudutavad arengud Balti riikides Swedbanki ja SEBd, mille kasumist on Baltimaade osa vastavalt 31% ja 18%. Swedbanki laenudest on Balti riikidesse läinud 16% ning SEB-l 12%, kokku ligi 513 miljardit Eesti krooni.

Nordea laenuportfell on väiksem ning Svenska Handelsbanken, mis on Balti riikides avanud alles esimesed kontorid, jäi sellest rongist maha.

Ülejäänud kaks suuremat riski on USA riskantsed kinnisvaralaenud ning Rootsi enda eluasemeturu võimalik kriis. Need riskid ei ole aga finantsinspektsiooni hinnangul praegu kuigi suured. Küll aga võib turgudel laenuraha kallinemine vähendada pankade kasumlikkust.