Rünnaku Luige vastu tõi Laferme ärikeskus

 (28)
Hans H. Luik
Postimees/Scanpix

Eile avalikustas kriminaalpolitsei, et eriüksus pidas kolmapäeval kinni kuueliikmelise kuritegeliku maailmaga seotud jõugu, keda kahtlustatakse ärimees Hans H. Luige lähedaste vastu tehtud süütepommirünnakutes.

Politsei pidas kinni kuueliikmelise allilmaga seotud jõugu, kuhu kuuluvad Imre Arakas, Assar Paulus, Rünno Kristjuhan, Jaak Tuuksam, Marek Võrk (endise nimega Tuvike) ja Rünno Link.

Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna juht Ivo Kolk ütles, et politseioperatsioon algas kolmepäeval kell 15. Eriüksus pidas kinni kõik kuus isikut, ühtlasi tehti läbiotsimine kõikide elukohtades ja ühes äriühingus.

“Kinnipidamine tuli kahtlustatavatele üllatusena. Kinnivõtmine oli välkkiire ja keegi vastupanu ei osutanud, relva kinnipidamise hetkel keegi ei omanud,” ütles Kolk. Ta lisas, et kahtlusalused peeti kinni erinevates paikades Tallinnas ja Harjumaal, politsei valis sobiva aja, mil kõik mehed olid Eestis, osa neist oli kinnipidamise hetkel koos.

Nüüd tuleb välja selgitada kuriteo motiiv ning kõigi kinnipeetute osalus kuriteos. Kes täpselt süütepudelid Luige lähedaste ja töökaaslase kodudesse viskas, prokuratuur kuriteo uurimise huvides ei avalda. Millise äriühingu politsei läbi otsis, ei avalikustata, kuid prokuratuuri teatel pole see Laferme. “Kuriteo motiivi ei saa seostada ühegi äriühinguga, kuna see on alles väljaselgitamisel,” ütles prokurör Steven-Hristo Evestus. “Põhiliseks eesmärgiks on motiiv välja selgitada. See motiiv võib olla isiklik, kuid võib ka mitte olla,” ütles ta.

“Nende täpsem osalus, motiivid on just see, mis vajab edasises kriminaalmenetluses väljaselgitamist. Ennatlik on asuda seisukohale, et asjaosalisi on või pole rohkem. Lähiajal saab kinnitust, kas isikute ring oli laiem või jääb selliseks,” rääkis Evestus.

Evestus ei kommenteerinud Luige väidet, et tegu on poliitilise tellimusega. “Kannatanu ütlusi ma kommenteerida siin ei saa,” lausus Evestus.

Esialgu on kuus meest kinni peetud 48 tunniks, nende edasiseks vahistamiseks annab loa kohus. Vahistamise otsus selgub täna pärastlõunal.

Arakas ja Kajari kaua tuttavad

Hans H. Luige lähedaste vastu suunatud rünnakutes kahtlustatav Imre Arakas ning Luigega Laferme kinnistu pärast tülitsev Priit Kajari on ammused tuttavad.

Kajari pole kunagi maha salanud, et ta Arakast juba ammust aega tunneb, samas eitab ta tihedaid ärisidemeid tuntud lindpriiga. Paraku võib kahe mehe suhetes ka ärilisi traagelniite märgata.

Omaaegse Agrolina maja käest kätte minek on üks esimesi skandaalseid kinnisvaratehinguid Eestis. Müügiobjektiks ei olnud küll maja, vaid seda omava äriühingu aktsiad, mis kummalistel asjaoludel, ka vägivalla sunnil hakkasid käest kätte liikuma. Ning oma osa etendas selles ka Imre Arakas, partneriks Jaak Veike, kes mõni aasta hiljem palgamõrtsuka käe läbi surma sai (muide, ka Veike mõrva puhul oli üheks kahtlusaluseks Arakas). Kui maja üle võetud, leiti sellele ka kohe ostja Priit Kajari näol. Veike ja Kajari kokkuviijaks oli ei keegi muu kui Arakas.

Kolmik osales ka Vasara maja tehingutes

Agrolinda maja müünud ja ostnud seltskond sai 1997. aastal kokku ka Vasara maja tehingutes. Taas oli omal ajal ettevõtete kahtlase ülevõtmisega ja kavaldamisega kuulsust kogunud Jaak Veike ning Kajari vahendajaks ei keegi muu kui Imre Arakas. Sedakorda olid Veike ja Arakas kokku leppinud, et kui Arakas Kajari nõusse räägib, saab ta pool rahast endale. Vähemasti väitis nii Arakase toonane esindaja advokaat Tiit Vajak. Kui tehing tehtud, tekkis raha ümber täielik segapudru, mis ei jõudnudki laheneda enne Veike mõrva sellesama Vasara maja esisel 1998. aasta veebruaris.

Arakas töötas majade vahendamisega seotud firmas

Imre Arakas oli omal ajal ametlikult tööle vormistatud ASis Hõbemaran, mis oli seotud nii Agrolinda kui ka Vasara maja vahendamisega Veike käest Kajari kätte.

Jaak Veike ja Imre Arakase omavahelisi suhteid käis omal ajal klaarimas ka nende ühine tuttav Peep Maiste, kes jagab koos Priit Kajariga ühist kinnisvara Tallinnas Poska tänavas. Aastaid tagasi viibis Maiste koos Arakasega Hispaania lõunarannikul Marbellas.

Luige äri Laferme aktsionäridega lõppes kohtusaalis

Hans H. Luige side Laferme ärikeskusega, mis sai tema lähedaste vastaste rünnakute ajendiks, algas veidi enam kui aasta tagasi ja päädis kohtus lõppenud aktsiatüliga.

Loe veel

2005. aasta detsembris tegi Luik Laferme aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku enamusaktsiate ostuks koos Tallinna lauluväljaku kõrval asuva kinnistu arendusideega. Luik pakkus aktsia eest kõrgema hinna — 350 krooni, mis tegi kogu kinnistu väärtuseks 220 miljonit krooni. Laferme aktsionärideks oli ligi paarsada eraisikut, Luik kavatses osta aktsiad vaid siis, kui saab ettevõtte enamusomanikuks.

2006. aasta lõpus andsid Priit Kajari, Aleksandr Gude ja Juhan Sööl Luige kohtusse ja nõudsid aktsiate omandamise ostueesõigust. Nende sõnul ei arvestanud Luik aktsionäride ostueesõigust ja käskis ühel aktsionäril vormistada aktsiate ostuks kinkeleping. Kohus andis Luigele õiguse.

Eile Eesti Päevalehele intervjuud andes oli Dubais puhkusel viibiv Luik kinnipeetute nimesid kuuldes üllatunud. “Ei saaks öelda, et ma allilmas toimuvaga väga kursis oleksin, kuid need nimed panevad mind mõtlema sellele, et tegemist on niinimetatud teenusepakkujatega,” ütles Luik. “Tahaks vägagi teada, kes võiks olla rünnakute tellija.”

Luik ütles, et talle teadaolevalt ei tohiks mitte ühelgi kinnipeetutest olla rünnakuteks motiivi. “Ise kipun arvama, et kuriteo tellijaiks võib olla mõni poolpoliitik või pätist ärimees.”

Luik saatis sõnumi ka ajalehele Eesti Ekspress, kus ta tänas politseinikke, kes tabasid süütepudelitega tema lähedasi rünnanud allilmategelased, avaldades lootust, et politsei saab kätte ka rünnakute tegeliku tellija.

Luige sõnul paneb teda imestama, et siiamaani on kurjategijate teenusbüroo saanud tegutseda suhteliselt segamatult.

“On ju selge, et need inimesed, kes on ajakirjanduse andmeil suure osa aja kinni istunud, ei läinud nurjatusi tegema lihtsalt selleks, et veel kord kinni istuda. Kusagil peab leiduma üks küüniline tellija, kes arvab, et vägivallaga võib tänapäevalgi kõike saavutada,” ütles Luik Ekspressile.

“Avaldan politseile kiitust, aga igaüks saab aru, et asi on lõplikult lahendatud siis, kui karistada saab kuriteo initsiaator, olgu ta siis poolpoliitik või poolärimees,” lisas ta.

Viidatakse tülile allilma ja Hans H. Luige vahel

Koit Pikaro, Riigikogu liige, ekspolitseijuht
Oletan, et teema on Laferme. Praktika näitab, et kaabakatega äri ajades tuleb varem või hiljem tagasilöök. Lisaks viitab selline mitme objekti süütamine Arakasele.

Ma ainult tervitaks, kui politsei suudaks tõestada Imre Arakase ja Assar Pauluse ükskõik millist osavõtuvormi sellest kuriteost. Paulus asendab praegu allilmas Kalev Kurge. Selliseid jultunuid rünnakuid väga palju pole. Arakas oli kaua tagasiotsitav, tuli Hispaaniast tagasi, ta on seotud kaitsepolitseiga. Allilmal on alati olnud huvi raha kinnisvarasse paigutada. Arakasel on raha nii palju, et tal on tegu, kuhu see panna. Ega teda muidu ei seostataks Viimsi vallas tehingutega.

Rein Kilk, Hans H. Luige sõber ja äripartner
Kui vanasti tegutses allilm omaette, siis nüüd on tekkinud väga ohtlik tendents — allilm tuleb ise sinu juurde ja n-ö sõidab sulle julmalt sisse. See teeb mind väga murelikuks. Et kui sa raha ei võta, siis võta paar süütepudelit.

Vanasti oli väljend: me oleme Tallinnast ja maksame. Nüüd: me oleme maffiast ja maksame.

Me räägime siin sadadest miljonitest kroonidest ja asi on tõsisem, kui me ette kujutame. Raha surve on tugev. Kui raha on jõudnud kinnisvarasse, jõuab see ka poliitikasse. Kas te teate, kui suur on Eestis narkokaubanduse sisekäive? Keegi ei tea, kuid olen seda omal käel uurinud — umbes 2 miljardit krooni.

Selliseid rünnakuid toimub iga päev, kuid praegu oli tegu avaliku elu tegelasega ja see pälvis tähelepanu.

Ekspolitseinik
Need mehed on kellegi käepikendus. Mingi ärihuvi võib seal sees olla, kuid mitte otseselt.

Tüli põhjuseks on Laferme. Mäng käis aktsiate ümber ja ilmselt ei allunud Luik nende tingimustele ning saatis nad kuu peale.

Luik ei toonud mängu allilmategelasi. Tal polnud vajadust ja ilmselt polegi allilmategelasi käepärast võtta.

Sealt tuli ka pauk — mees kutsuti korrale. Eriti kui seal taga on varasema perioodi kinnisvaratehingud, mis on Luige pannud nendest kodanikest rahaliselt sõltuma.

kes on kes

Priit Kajari

• Tänavu suvel 39aastaseks saava Priit Kajari äritegevus sai Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel alguse hoopis Rootsis, kus ta õppimise kõrvalt tegeles pastakatega, millele lasi firmareklaami peale trükkida.
• Rootslaste rahalisel toel ja osalusel tegi ta 1990. aastate esimesel poolel Tallinnas ka oma esimese kinnisvaraostu, omandades südalinnas Suur-Karja tänaval maja, mille korda tegi ja siis kohe maha müüs. Projekte aitasid Kajaril vedada Olav Miil ja Alo Rauk, pigem moraalne kompanjon oli toonane Hoiupanga peajurist Marcel Vichmann. Kolmiku tuntuim projekt on Pärnu maantee viadukti ääres asuv punane ärimaja, kus ka Äripäev alates selle valmimisest on pesitsenud.
• Oma projekti rahastamiseks kasutas kolmik Hoiupanga laenuraha, mis teatud perioodil ulatus koguni üle 100 miljoni krooni. Kuni vahetult enne sajandivahetust tabas Kajarit mõõn — üks varasem kinnistu ülevõtmine Tartus Tähe tänaval läks nii kuumaks, et sellest sai alguse kohtuprotsesside jada, mille järel Miil ja Rauk läksid oma teed. Ehkki Kajari pääses lõpuks vaid rahatrahviga ning lühiajalise arestiga, muutis ta end vahepeal sisuliselt varatuks. Väidetavalt sai üheks tema varahoidjaks Andres Toome, kunagise peaministri Indrek Toome keskmine poeg.
• Kajari on sedavõrd kõva pikamaajooksja ja suusamees, et ta tegi kaks aastat tagasi kuulsal Marcialonga suusamaratonil koguni Raul Ollele ära.

Imre Arakas

• Läinud aasta detsembris 48aastaseks saanud, üleeile vahistatud Imre Arakas on tuntud kui elupõline lindprii, kes kuulutati kogu NSV Liidu territooriumil tagaotsitavaks.
• Pärast võimude kätte langemist saadeti ta Venemaale vangilaagrisse, kohtuotsuse järgi koguni 15 aastaks. Tõsi, 1990 saatis Venemaa kõik eestlastest vangid siia tagasi ning pärast vahepeatust Rummu vanglas oli Arakas taas vabaduses. Ent võimud ei jätnud teda rahule.
• Pärast vaat et iga palgamõrva või atentaadikatset sattus kahtlusaluste hulka kohe ka Arakas. Temast kõneldi ja kirjutati kui Eesti esimesest kutseliselt palgamõrvarist, kuid ühegi mõrva eest pole teda kordagi süüdi mõistetud. Ta ise rääkis aga seda, et teda ennastki on püütud vähemalt seitsmel korral tappa.
• Pärast järjekordseid kahtlustusi läks ta kümmekond aastat tagasi Hispaaniasse. Aeg-ajalt külastab ta siiski ka kodumaad.

MIS ON MIS

Laferme

• merevaatega ärilinnak asub Pirita ja Kadrioru vahel, Tallinna lauluväljaku kõrval
• pindala üle 20 600 m2
• üürib ettevõtetele äripindasid, keskusel on üle 50 kliendi
• 2005. a teenis 16 mln kroonise käibe juures 2,5 mln krooni kasumit
• plaanis ehitada 10korruseline hotellikompleks
• äriregistri andmetel on Luik 2006. aasta 1. oktoobri seisuga Laferme ainuaktsionär 5 304 940kroonise osamaksuga