Säästmine muutub laenamise kõrval popimaks

Viimase paari aastaga on eraisikute hoiuste jääk Eesti Panga andmetel hüppeliselt kasvanud, seega samal ajal, kui võetakse aina rohkem laene, pole ära unustatud ka säästmist.

“On meeldiv märgata, et hoiuste kasv ületab protsentuaalselt oluliselt inimeste tulude kasvu, mis omakorda peaks vihjama asjaolule, et inimesed käituvad ka väga kiire majanduskasvu tingimustes kaalutletult ja kogu laekuvat tulu tormates poodidesse ei viida,” kommenteeris Sampo Panga säästu- ja investeerimisteenuste osakonna juhataja Rasmus Pikkani Eesti Panga koduleheküljel leiduvat statistikat.

Hoiuseid üle 47 mld kr

Nimelt selgub keskpanga andmetest, et kui 2005. aasta jaanuaris oli eraisikute hoiuste jääk 27,6 miljardit krooni, siis selle aasta jaanuaris on hoiuste maht kasvanud 47,4 miljardi kroonini.

“Inimesed säästavad tõesti järjest rohkem ning mitte üksnes ei hoiusta pangas — järjest suuren osa inimeste jooksvatest tuludest leiab tee ka investeerimisfondidesse ning maksusoodustusi pakkuvatesse elukindlustuse investeerimistoodetesse,” märkis Pikkani.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jaak Tõrsi sõnul kasvasid eraisikute hoiused eelmisel aastal veidi üle 30%, samas kasvasid sissetulekud umbes 20%. Tõrsi sõnul on hoiuse mahu kasv seotud ka laenubuumiga.

Korterimüügiraha panka

“Kasvude erinevust seletab kiire laenukasv, kus osa raha kanaliseerus kaudselt tarbimise asemel säästmisesse,” sõnas ta ning täpsustas, et kaudselt sellepärast, et üks võttis laenu, teine müüs talle näiteks kinnisvara ja pani raha hoiusesse.

Hansapanga jaepanganduse juht Margus Rink kandis hoiuste jäägi kasvu ka selle arvele, et ümbrikupalga maksmine on vähenenud ning seetõttu läheb töötasu pangakontole. “Samuti väheneb trend, kus palgapäeval võetakse kogu summa kontolt välja. Pigem makstakse kaardiga ja raha võetakse hoiuselt järk-järgult,” märkis Rink.