Säästmist elavdaks maksureform
Varemgi väikeaktsionäride huvide eest seisnud Heldur Meerits soovitas võrdsustada ettevõtted ja eraisikud. “Eestis tuleks loobuda eraisikute investeeringutelt saadud kasumite maksustamisest ja muuta olukord analoogiliseks ettevõtete kaudu investeerimise ja pangahoiustega,” ütles Meerits. Samal seisukohal oli Äripäev 18. novembri juhtkirjas “Vabastame tulumaksust ka eraisikute investeeringud”.
Meeritsa hinnangul on siiani eestlase investeerimise edendamiseks väga hästi mõjunud pensionikindlustusega seotud soodustused.
Eestlased teevad kõik selleks, et saada kiiresti enda omandusse uued majad ja korterid, kulutades sealjuures rohkem raha, kui nad teenida suudavad, rääkis investeerimispankur Joakim Helenius. Kui vaadata aknast välja, on ju selge, et eestlane säästab vähem kui teised rahvused uuest Euroopast. Seda peegeldab ka kinnisvarabuum.
“Poolas, Ungaris ja Tðehhis ei osta inimesed nii paaniliselt kinnisvara kokku nagu Eestis,” märkis Helenius ning lisas, et naabrid ei võta nii usinalt laenu ja saavad seetõttu varuda sääste ning investeerida aktsiatesse. “Uurisin just aastatagust olukorda Poolas ja selgus, et kõigest 2 protsenti poolakastest ostis siis uue maja või korteri ja Eestis oli see näitaja siis 8 protsenti,” selgitas Helenius. Ta lisas, et usub, et olukord Eestis muutub õige pea.
Heleniuse sõnul rääkisid Praha ärimehed, et paari aasta eest oli tðehhide seas märgata huvi osta kokku maju ja kortereid. “Aga see ei olnud nii radikaalne nagu praegu Eestis,” lisas ta. Paari viimase aasta jooksul on kinnisvarahinnad Prahas pea muutumatuna püsinud või isegi veidi langenud.
“Olen kindlasti selle poolt, et kasum eraisikute investeeringutelt peaks olema tulumaksuvaba, see muudaks pikemas perspektiivis kogu ühiskonna stabiilsemaks,” ütles Helenius.
Ühispanga Varahalduse tegevjuht Sven Kunsing märkis, et investeeringud eluasemesse on halvendanud Eesti inimeste varalist seisu, sest kinnisvaraostu ei tehta enamasti vaba rahaga. “Eestis on eluasemeinvesteeringutega kohati liiale mindud, sest elatakse välismaailma ja iseenda oodatava roosilise tuleviku arvel tugevasti võlgu,” kommenteeris Kunsing.
Ta lisas, et eluasemesse investeeritud raha pole võimalik enamikul juhtudel tõlgendada pahelise tarbimisena, kuid kindlasti võib siia liigitada näiteks marmoriga vooderdatud vannitoad või eestlaste keskmisest ilusamate ja kallimate autode lembuse.
“Meie laenukoormust muude Ida-Euroopa riikidega või ka muu maailmaga võrreldes tundub, et me oleme jõudnud omadega liiga kiiresti liiga kaugele,” tõdes Kunsing.
Tema sõnul ei teki võlakriisid ehk probleemid laenude teenindamisega mitte niivõrd võla kõrge taseme, kuivõrd võla kiire kasvutempo pärast.
Lipstok: teadlikkuse paranemine paneb rohkem säästma
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul peaks säästmisele ja investeerimisele kaasa aitama eelkõige majapidamiste teadlikkuse parane¬mine.
Mis Te arvate, miks eestlased teistega võrreldes vähem investeerivad ja mis tooks neid enam investeerimise juurde?
Võrreldes rohkem arenenud riikidega võib eestlaste madalat investeeringute mahtu seletada siirdemajanduse eripäraga. Kui vanadel Euroopa Liidu riikidel oli võimalik sääste koguda, aga ka laenu võtta aastakümneid, siis Eesti pöördus turumajanduse teele mäletatavasti alles 15 aastat tagasi. Koos sissetulekute kasvuga paranevad ka võimalused säästa ja investeerida tuleviku kindlustamiseks. Majapidamiste hoiuste kasv on nominaalse SKP kasvuga võrreldes viimase kolme aasta jooksul olnud keskmiselt ligi 1,5 korda kiirem.
Eesti Pank hoiatas just ülekuumenemise eest, kui suur süü on siin hullumeelsel tarbimisel?
Eesti Pank hoiatas ülekuumenemise eest teatud majandussektorites ehk siis eelkõige ehitus- ja kinnisvarasektoris. Optimism või kartus, et kinnisvarahindade kiire tõus jätkub, võib olla viinud selleni, et laenuvõtjad ja laenuandjad ei ole võimalikke laenuteenindamise riske adekvaatselt hinnanud.
Mis soodustaks eestlaste säästmist ja investeerimist?
Säästmisele ja investeerimisele peaks kaasa aitama eelkõige majapidamiste teadlikkuse paranemine. Positiivseks näiteks siin on pensionireformi edukas käivitumine. Hoiustajatele ja investeerijatele peaks oma rahapaigutuse suhtes kindlust lisama hoiuste¬kindlustussüsteem, mis toimib alates 1998. aastast. Pikaajalist säästmist toetatakse tulumaksusoodustusega.
Eestlane säästab uutest eurooplastest kõige vähem
Eestlased investeerivad ja säästavad oluliselt vähem kui teiste sarnase elatustasemega riikide elanikud Kesk- ja Ida-Euroopas.
Balti riikides on sisemajanduse koguprodukt inimese kohta kõrge, aga investeeringuid tehakse vähe, ütles Hansapanga investeeringute juhtimise osakonna tegevdirektor Helo Meigas. Rohkem säästmisele ja investeerimisele on suunatud tðehhid, ungarlased, horvaadid, slovakid ja poolakad. Euroopa Liiduga liitumist taotlevad bulgaarlased ja rumeenlased ei paista samuti eriti säästmisega silma, aga neil ei ole hetkel veel ka raha, mida kasvama panna.
Meigas on veendunud, et eestlasi on säästmisele ja investeerimisele lähemale toonud käivitunud teine pensionisammas. “Pensionireform on olnud väga edukas — teise samba kaudu on Eestisse viimase paari aastaga tekkinud sisuliselt pool miljonit investorit,” ütles Meigas. Ta lisas aga, et nüüd ei tohiks peatuma jääda, sest esimese ja teise samba kombinatsioon ei ole investeeringuna paraku piisav vanaduspõlve kindlustamiseks.
“Loodan, et Eesti investeerimiskultuur areneb kiiresti edasi ning meie inimesed mõistavad, et investeerimine ei ole õnnemäng, vaid reaalne vajadus säästa ja kasvatada oma vara tuleviku finantsvajaduste katteks,” rääkis ta.
Meigase sõnul toetab Eesti sotsiaal- ja maksupoliitika individuaalset säästmist. Nii on turvalisema tuleviku nimel hädavajalik, et Eesti inimesed alustaksid säästmist võimalikult vara ja teeksid seda järjepidevalt ning laiapõhjaliselt. “Hea meel on tõdeda, et üldise tendentsina liigutakse rahapaigutuses lühiajalistelt säästudelt pikemaajalistele investeeringutele — kõrgema tootlusega finantsinstrumentide osakaal eestlaste varas kasvab pidevalt,” ütles Meigas.
Emori andmetel säästab keskmine pere selle aasta seisuga 25 000 krooni ehk umbes kolm kuupalka aastas. Vähenenud on väikeste säästudega perede osakaal. Säästmise eesmärgiks on uuringute andmetel kõige sagedamini soov kindlustada end sissetuleku võimaliku katkemise puhuks või tasuda ettearvamatuid kulutusi näiteks tervisele. Pikemaajalise investeerimise ajenditena tuuakse aga välja eelkõige eluasemega seotud kulutused, hariduse finantseerimine ja pensionieaks valmistumine.
Kas vabastada tulumaksust eraisikute investeeringutelt saadud tulu?
Poolt
Aivar Sõerd, rahandusminister Teiste riikide eeskujul tuleks Eestis kaaluda, kas näiteks eraisikute puhul oleks otstarbekas eristada lühi- ja pikaajalisi investeeringuid, ning kehtestada pikaajaliste, nt vähemalt 12–24 kuud hoitud investeeringute müügist saadud kasule maksuvabastus.
Indrek Neivelt, Hansapanga endine juht ja Sankt-Peterburgi Panga nõukogu esimees Eestis nöögitakse kõige rohkem erainvestoreid, kes ei ole oma varandust mõne firma nime alla viinud, see on selge riiklik nöökimine olnud juba kümme aastat. Asi peaks olema võrdne nii firmade kui ka eraisikute puhul — kas siis tulumaksuvaba või maksustatav mõlemal. Need, kes teevad praegu firma arvelt investeeringuid, on nagu jooksuvõistlusel 24 protsenti kogu aeg eespool.
Jaak Uus, Saku Õlletehase juht Olen pigem eraisikute aktsiainvesteeringutelt maksu kaotamise poolt kui vastu. Tulumaksuvabastus on positiivne senikaua, kuni inimeste investeerimisotsused jäävad mõistlikkuse piiridesse. Ettevõtete tulumaksuvabastus ja investeeringute kasv on ennast siiani õigustanud.
Andres Allikmäe, Harju Elektri juhatuse esimees Inimese investeeringuriski maandamiseks võiks olla tulumaksuvaba pikaajaliselt investeeringult saadud kasum, selleks perioodiks võiks olla näiteks viis aastat. Spekulatsioonidega saadud kasum peaks olema maksustatud.
Allan Martinson, Martinson Trigoni juhatajaEesti vajab investeerimise soodustamist võrreldes tarbimisega. Oleks vaja maksusüsteemi, mis suunaks inimesi ettevõtlusesse ja investeerima. Tänane maksusüsteem seda ei toeta, aga maksusüsteem on just inimesele signaalide saatmise masin. Täna saavad inimesed signaali, et eraisikute investeerimist ei soodustata.
Puudub seisukoht
Heido Vitsur, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik See tähendaks üleminekut meie seniselt neutraalselt maksupoliitikalt aktiivsele ja selektiivsele maksupoliitikale. Antud ettepaneku kommenteerimiseks oleks vaja teada täpsemalt selle sisu ja kavandatavate meetmete ulatust. Teiseks oleks vaja analüüsida, millised oleksid säästmise suurendamise alternatiivsed meetodid.
