Säästueelarve hakkab kuju võtma

Täna peavad ministeeriumid rahandusminister Ivari Padarile esitama oma säästueelarved. Ridu, kuhu eelmisest aastast väiksemaid numbreid kirjutada, on raske leida, sest vaba raha on riigi järgmise aasta kogutuludes vähem kui sel aastal.

Rahandusministeeriumi prognooside järgi riigi tulud järgmisel aastal kasvavad, kuid tõus toimub suuremas osas selliste tulude arvel, mille kasutamine on seadustega määratud ja seda pole võimalik nii-öelda ühest taskust teise tõsta.

Võrreldes 2008. aastaga suureneb näiteks sotsiaalmaksu laekumine. Nende summade mängumaa on aga rangelt piiritletud ja neid saab kasutada ainult pensionide maksmiseks, riikliku ravikindlustuse tagamiseks ja teise pensionisamba makseteks.

Oodatust suurem sotsiaalmaksu laekumine koos inflatsiooni kasvuga kergitavad omakorda pensioniindeksit, mis viib selleni, et riik ei suuda järgmisel aastal vaatamata paremale maksulaekumisele sotsiaalmaksust pensione katta. Tuleva aasta planeeritavast eelarvest kulub 20,4 miljardit krooni ehk üle viiendiku pensionidele, mis on 2,7 miljardit rohkem kui sel aastal. 1,9 miljardi krooni võrra kergitab kosunud sotsiaalmaksu laekumine ka eraldisi haigekassale.

Kuna valitsus on otsustanud, et europrojektide pealt kokku hoidma ei hakata, kasvavad välistoetuste ja kaasfinantseerimise summad 4,4 miljardi krooni võrra. Lisaks tuleb riigil teha veel hulk väiksemaid kulutusi, nagu maksed kogumispensionifondi ja ELi makse, mis toovad kuludereale veel 1,5 miljardit krooni juurde.