Ja linnakeseks on 13.000 elanikuga Hagenow Põhja-Saksamaal, mitte kaugel Tallinna kunagisest sõpruslinnast Schwerinist SDV päevilt. Piirkondade vana suhe on taas hõõguma puhutud — alates selle aasta aprilli algusest saab Bahnhofstraße ja Feldstraße nurgalt osta Eestis tehtud naisterõivaid. See pood on Vildersoni keti esimene katsetus Lääne-Euroopas, Eestis ja Lätis on märk maas.

Vildersoni poest ei tea midagi üks kohalik suurärimees, küll aga oskab hästi teed juhatada tema sekretär. Viimane pakub küll Vildersoni moe päritolumaaks Leedut. See pole veel kõige hullem, sest osa sakslasi liigitab hiljutise kogemuse põhjal Eesti silma pilgutamata SRÜ riigiks, kui nad meie riiki üldse teavad.

Pärastlõunaselt tühjas suvekuumas linnas rõõmustavad kaugeid külalisi nähes Vildersoni poe juht Christel Vogel ja Lidia Ullmann, kes kunagi Tallinnas töötanuna tunneb Tallinna Moemaja moekunstnikku viis aastat ning saab pidada end ka Vildersoni moe maaletoojaks. Elavalt seletades näitavad daamid tänavu 23. veebruaril Berliinis toimunud moeetenduse plakatit. Üritusel osales ka Kairi Vilderson ning sealt sai Saksamaa-asi alguse.

Tallinna Moemaja juhi Kairi Vildersoni sõnul on Hagenow’ kaupluse puhul tegemist prooviga, katsega kombata uut turgu. Järgmistena on vaatevälja võetud suurlinnad Berliin ja Hamburg. Neid poode oleks hea koos majandada, nad asuks kõik logistiliselt ühes piirkonnas. Samas pole moepoe avamine ja pidamine metropolis võrreldav väikelinna vaikeluga, loeb kõik — õige asukoht, suurus, hind.