Internetiportaali U-Plaza andmetel on Sampo Panga kliendi aastane kulu tavalistele pangateenustele, nagu deebetkaart, internetipank, telefonipank, otse- ja püsikorraldus, teistest pankadest kaks kuni kolm korda väiksem.

Kliendil, kes teeb kuus kaks ülekannet internetipanga kaudu, ühe telefonipanga kaudu, maksab kaks arvet otsekorraldusega ja ühe püsikorraldusega, kulub Sampo pangas aasta jooksul teenustasudeks 180 krooni. Samu operatsioone sooritav Hansapanga klient peab aastas pangale loovutama 582 krooni.

Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk ei eita, et madalad hinnad aitavad pangal turuosa suurendada. “Meie eesmärk on olla jaepanganduses konkurentsivõimeline ja ei saa eitada, et viimasel ajal on kliente juurde tulnud.” Värk lisas, et ainult hinnaeelis ei ole tähtis ning pank taotleb siiski pikaajalist kliendisuhet.

Uuel aastal kehtima hakkavate teenustasude väljatöötamine pangas käib. Muutusi tuleb seni tasuta olnud sularahaautomaatide ristkasutuse hindades. Sampo personaal- ja jaepanganduse divisjoni direktor Margus Žuravljov ütles, et pank soovib elektrooniliste kanalite hinda ka edaspidi soodsana hoida.

Arvelduskonto omanikuks saab Sampo Pangas tasuta, samas kui Hansapank ja Ühispank võtavad selle eest 30 krooni. Seni on tasuta ka ülekanded Sampo internetipangas ja raha väljavõtt ükskõik millisest sularahaautomaadist. Merita Pank, kes samuti ise sularahaautomaate ei oma, küsib raha väljavõtu eest 5 krooni korralt.

Žuravljov lisas, et osa teenuste hinnad on Sampos pikka aega muutumatuna püsinud, samas kui teised pangad on hindu tõstnud.

Trigon Marketsi peaanalüütiku Toomas Reisenbuki hinnangul peegeldab teenustasude tase konkurentsi vähesust. Madalad teenustasud on üks tee, kuidas turuosa võita, ütles Reisenbuk.