Savisaar: minuga võidad!
Oliver Kruuda, Enn Pant, Ain Hanschmidt, Urmas Sõõrumaa, Toomas Annus ja Vjatšeslav Leedo pole sugugi ainsad Keskerakonna päikesesüsteemi kuuluvad planeedid, kes on aastate kestel andnud otse või oma ettevõtete kaudu sadu tuhandeid, et mitte öelda miljoneid kroone. Kui ma palun Edgar Savisaart, et ta iseloomustaks lühidalt siin loetletud Eesti äriliidreid, sõnab ta: “Pidades silmas minu suhteid ettevõtjatega, on nimekiri kahetsusväärselt lühike. Aga tegu on kindlasti laia haardega ja tublide ärimeestega.”
Miks ikkagi ärimehed poliitikuid ja erakondi rahastavad?
“USA majanduslik rikkus põhineb protestantlikul usutunnistusel, et äris edukat inimest toetab Jumal. Osalemine äris on justkui äravalituse märk,” selgitab Savisaar. “Mina lisaksin sellele, et tõeliselt suur ja edukas äri pole võimalik ilma ühiskonnale mõtlemata. Ühiskondlikult mõtelda pole ainult puudust kannatava või vaese inimese privileeg. See on iga kodaniku õigus ja võib-olla isegi kohustus, sõltumata nende varanduslikust seisust. Usun, et selles punktis ongi oma mõtetes lähedased poliitikud ja ärimehed — vähemalt need nende hulgast, keda tõsiselt võib võtta.”
Edgar Savisaare sõnadega on raske vaielda, kuid siiski. Keskerakonna rahastamist ja Savisaare enda jõukuse kasvu iseloomustab üks ühine joon. See on salapära ning kahtlusi äratavad finantseerimisskeemid. Nii nagu erakond pole siiani avalikustanud oma võlakirjade ostjaid, on segaseks jäänud ka Savisaare Tallinna maja müügi ja uuesti ostmise asjaolud. Kui Savisaare enda rahaasjades on varjatud kujul kaasa mänginud mitmed ärimehed (näiteks Alexander Kofkin ja Leonid Apananski), siis miks peaksime arvama, et Keskerakonna puhul samalaadseid tehinguid pole tehtud. K-kohukese reklaam, mille võimalik seotus Keskerakonnaga on kriminaaluurimise all, võib osutuda selle otseseks kinnituseks. Sellest ka Äripäeva huvi ning vajadus hoida erakonna ja tema liidri rikkuse kasvu jätkuvalt oma luubi all. Edgar Savisaare juhitud Keskerakond tasub teda rahastanud suurärimeestele nii-öelda tänuvõlga
Edgar Savisaare ja Keskerakonna sidemeid Eesti suurärimeestega
* Oliver Kruuda, Kalevi suuromanik
2003 rendib Kalev politsei-ametile ja Tallinna prefektuurile suure osa senise kommivabriku hoonest. 20 aastaks sõlmitud lepingu taga seisavad toonane keskerakondlasest siseminister Ain Seppik ning Tallinna prefektuuri juht Kalle Laanet. 2005. aastal, kui Laanetist on saanud Keskerakonna uus siseminister, kolib samasse hoonesse üle ka talle alluv piirivalveamet. Lepingu taga nähakse Kruudaga seotud firmade rahalisi süste Keskerakonnale.
* 2005 suvel müüb Kruuda juhitav Kalev REC Edgar Savisaare firmale 500 000 krooni eest eramu Keila-Joa puhkekompleksis.
* Sügisel 2005 ilmuvad kohalike valimiste ajal tänavaile K-kohukese plakatid, millel kujutatu on äravahetamiseni sarnane Keskerakonna logoga. Plakatite taga on Kruudaga seotud aktsiaselts Kohuke. Asja uurivad kapo ja prokuratuur.
* 2004. aasta lõpus, kui Keskerakonna juhtiv tegelane Kalev Kallo lahkus Lasnamäe linnaosa vanema kohalt, pakub talle ajutist rakendust Kruuda äripartner Mati Tusov osaühingus Sabreena.
* Enn Pant ja Ain Hanschmidt, Tallink Grupi suuromanikud
Mais 2005 annab minister Savisaar välja käskkirja, millega kantakse veeteede ameti bilansist maha Tallinki võlad jäämurde- ja tuletornitasude eest. Ehkki ministeerium kinnitab, et need võlad kavatsetakse hiljem sisse nõuda, pole seda jõutud teha veel ka veebruaris 2006.
* 2006 osaleb Edgar Savisaar Tallink Grupi PR‑üritustel, avaldades toetust laevafirma plaanile osaleda Silja Line’i ostukonkursil. Savisaarest kujuneb ka Pandi ja Hanschmidti kontrolli all tegutseva Infortari suurprojekti Tallink City üks toetajaid, lisaks aitab ta panna Tallinki spaa nurgakivi.
* 2002. aastal korraldab Keskerakond oma majanduskonverentsi Tallinki laeval Romantika, kus teiste seas on esinejaiks ka Pant ja Hanschmidt.
* Toomas Annus, Merko Grupi suuromanik
Toomas Annuse juhitava E.L.L. Kinnisvara ja Urmas Sõõrumaa investeerimisfirma ühisettevõte Rannailu annab 2002. aastal Keskerakonnale 3 miljonit krooni laenu.
* 2003. aastal tunnistatakse Merko Ehitus tänu Keskerakonna toele Tallinnas Saviliiva elurajooni hoonestusõiguse pakkumise võitjaks. Linnavalitsus on Saviliivale kavandanud enam kui 11 000 ruutmeetrit elamispinda noortele peredele ja sundüürnikele, kusjuures teede ja kommunikatsioonide ehitamise kulud — kokku ligi 30 miljonit krooni — lubab linn enda kanda võtta. Lisaks saab Merko hoonestusõiguse turuhinnast sadu kordi odavamalt.
* Vjatšeslav Leedo, Saaremaa Laevakompanii omanik
2006. aasta märtsis toimuvale saarte ja mandri vahelise praamiühenduse konkursile laekub ainult Saaremaa Laevakompanii pakkumine. On pakutud, et selle põhjuseks on vaid Leedo firmale sobivad konkursitingimused. Veebruaris 2006 käib Savisaar Leedo kutsel pidulikult lahti põimimas Sillamäe-Kotka laevaühenduse sümboolset köit.
* Kui reformierakondlasest majandusminister Meelis Atonen üritas 2004. aastal tuua värskemaid tuuli saarte ja mandri vahelisse praamiühendusse ning tekitada reaalset konkurentsi, asus Keskerakonna riigikogu fraktsioon Saaremaa Laevakompanii kaitsele.
* 2002. aastal soovib Keskerakond panna rahandusministriks Meelis Põldat, kes kuni 2004. aasta lõpuni juhib Leedo investeerimisfirmat Saare Finants ning on seotud ka teiste Leedo ettevõtetega.
* Urmas Sõõrumaa, Turvafirma Falck Baltics juht ja üks omanikke
2002 saab Sõõrumaast Keskerakonna toel Eesti Energia nõukogu esimees.
* Vilja Savisaar üritab 2002 Nõmme halduskogus läbi suruda Urmas Sõõrumaa ehituskava rajada Nõmme mändide alla oma eramu.
* Edgar Savisaar puhkab 2004 Hispaanias Marbellas asuvas Sõõrumaa villas.
* Sõõrumaa juhitav Falck tegeleb juba aastaid Tallinnas parkimise korraldamisega (näiteks 2004. aasta konkurss oli väidetavalt otseselt Falckile suunatud) ning viimastel aastatel ka piletikontrolliga ühissõidukeis.
* Kui Sõõrumaa edastab 2004 koos linnahalli ostusooviga kavatsuse rajatis lammutada, asub Keskerakond oma linnavalitsuse liikmete kaudu ärimehe kavatsust toetama.
Keskerakonna võlakirjade ostjad seni saladuses
Keskerakond on kimpus oma kolm aastat tagasi emiteeritud 10 miljoni krooni väärtuses võlakirjadega, mille ostjaid pole erakond siiani avalikustanud.
Võlakirjade lunastamise tähtaeg on osalt käes ja osalt kohe-kohe saabumas, kuid praegu peetakse veel kõnelusi nende edasise saatuse üle. Kolm aastat tagasi kolmes etapis kolmeks aastaks LHV poolt emiteeritud Keskerakonna võlakirjad on praegu veel lunastamata. Mäletatavasti emiteeris erakond 2003. aasta 18. veebruaril kolme miljoni, 27. veebruaril taas kolme miljoni ja 14. märtsil nelja miljoni krooni eest võlakirju. Emissiooni täismahust jäi toona puudu 18 000 krooni, kui uskuda majandusaruannet.
Keskerakonna peasekretär Kadri Must ütleb, et praegu käivad investoritega läbirääkimised võlakirjade saatuse üle. Ühe variandina on kaalumisel võlakirjade lunastamise tähtaja pikendamine. “Selgus peaks saabuma järgmise nädala lõpuks,” kinnitab Must.
Tema sõnul on siiamaani tasumata ka Merko Ehituse juhi Toomas Annuse ja turvaärimees Urmas Sõõrumaaga seotud investeerimisfirma Rannailu kolme miljoni krooni suurune tagatiseta laen, mille erakond sai juba 2002. aasta lõpus. “Meie eelarves on laenu tasumiseks vajalikud summad ette nähtud, kuid tänase seisuga on see veel kustutamata,” tõdeb Must. “Vajalikud summad selleks saame riigieelarve eraldistest.”
Nii nagu pole teada võlakirjade tulusus, on teadmata ka laenu intress. Keskerakonna majandusaruanne vähemasti neid ei kajasta. Siit võib teha kaks järeldust — kas tulusus ja intress on null või siis pole aruanne piisava põhjalikkusega koostatud. Ja veel: risti vastu parteide rahaallikate avalikustamisekohustusele ei ole Keskerakond siiani avalikustanud oma võlakirjade ostjaid.
Üleval on veel ka pangalaen, mille Keskerakond võttis oma maja soetamiseks Toompeal. Praeguse seisuga peaks laenujääk olema 1,7 miljoni krooni kandis.
Edgar Savisaar: ettevõtjana oleksin kõrgklassis
Edgar Savisaar kinnitab oma kuuluvust Eesti keskklassi, kuid lisab, et kui ta oleks 15 aastat järgemööda eraettevõtlusega tegelenud, kuuluks ta praegu kõrgklassi.
Küsimusele, kas ta peab end keskklassi kuuluvaks, vastab Savisaar: “Tõenäoliselt on teil õigus, sest keskklassi mõiste on üldiselt avar.” Ning viitab siis oma raamatule “Usun Eestisse”, kus on pikemalt lahti seletatud tema enda ja Keskerakonna arusaam keskklassist ning on ka kirjeldatud 1997. aastal toimunud erakonna kongressi ning seal vastuvõetud seisukohti selles suhtes, keda pidada Eesti keskklassi kuuluvaks.
“Samas möönan, et rikkus ei ole ainult objektiivne mõiste. Mõni jõukas inimene võib tunda end väga vaesena, nähes, et naabri varandus on palju suurem,” jätkab Savisaar ja laiendab kohe oma vastust.
“Kindlasti on erakondi, keda toetavad pigem vaesemad, ja vastupidi, jõukamad ühiskonna kihid. Usun aga, et mitte ühegi erakonna eesmärgiks ei ole vaesust konserveerida, seda alal hoida. Kõik ausameelsed poliitikud tahavad vaesusest Eestis lahti saada. Enda kohta arvan, et kuuluksin keskklassi ka siis, kui töötaksin mõnes muus ametis, mitte poliitikuna. Kindlasti oleksin keskklassis ka teadlase või kirjanikuna, milleks mul jätkub võimeid ja kutsumust. Kui oleksin kõik need 15 aastat tegutsenud ettevõtjana, siis kuuluksin pigem kõrgklassi.”
Suunan oma järgmise küsimuse uutele radadele. Mitmed Eesti peaministrid (näiteks Tiit Vähi, Andrus Ansip ja ka teie) on osalenud või osalevad ka praegu eraettevõtluses. Vähi sukeldus eraettevõtlusse pärast poliitikast lahkumist. Ansip, vastupidi, loobus oma äriosalustest pärast peaministri toolile astumist. Teie olete hakanud eraettevõtlust aktiivselt edendama ajal, kui olete oma parteilise karjääri tipus (küll enam mitte peaministri toolil istudes, vaid valitsuse nii-öelda teise mehena). Miks just nüüd?
“Vale on see, et ma hakkasin ettevõtlust aktiivselt edendama nüüd, “valitsuse nii-öelda teise mehena”. Minu esimesed tõsisemad kokkupuuted äriga olid 90ndate keskel pärast lindiskandaali ja teist korda 21. sajandi algul, kui mind tõrjuti kõrvale Tallinna linnapea ametist. Kirjutasin sellest oma raamatus “Peaminister”. Seal on kaks lõiku, millele soovitan tähelepanu pöörata.”
Savisaare viidatud lehekülgedel raamatus näpuga järge vedades, suudan tuvastada aastaisse 1995-1996 ulatuvad vihjeid tänase majandusministri rikkuse allikatele.
“Mul ei olnud mingeid majandushuvisid, elasin Keila-Joa riigisuvilas, ja kui poleks olnud lindiskandaali, siis ilmselt elaksin seal praeguse ajani. /…/
Omandasin uue, “maalähedasema” vaateviisi elule — nii selle sõna otseses kui ka ülekantud mõttes. Muretsesin Hundisilma talu. Nüüd on perel kindel katus, oma kodu, kus nad võivad end turvaliselt tunda. Tänasel päeval on kindlasti ka minul omad majandushuvid nagu igal tublil Eesti poliitikul. Ma õppisin märksa rohkem endaga arvestama,” kirjutas Edgar Savisaar 2004. aasta suvel.
Tema majandushuvide tekkest ja tänasest seisust annab ülevaate kõrvalleheküljel olev aegrida. Nüüd, veebruaris-märtsis 2006 kirjeldab Savisaar oma osalust eraettevõtluses järgmiselt: “Praegu olen ma osakute omanik, aga mitte tegevettevõtja. Seda viimast rolli ühes mulle kuuluvas firmas täidab minu vanem poeg Erki Savisaar.”
Kas ühiskond peaks teie arvates seadma mingid konkreetsed raamid poliitiliste liidrite ja eraettevõtluse vahele? Või tuleks poliitilisi liidreid selles kontekstis käsitada kui tavakodanikke?
“Piiranguid osakute või aktsiate omandamisele võib poliitikute poolt muidugi kehtestada, aga vaevalt see tulemusi annab. Õigus ettevõtlusele on meie riigis tagatud kõigile. Me ei saa poliitikutelt ära võtta kodanikuõigusi. Iseasi, millisel määral suudavad poliitikud seda õigust kasutada. Enamik vist mitte. Seoses minu tagasihoidliku isikuga on Eestis välja mõeldud igasuguseid seadusi. Isegi ühe valimisringkonna piire on minu pärast muudetud. Võib püüda koostada ka niisuguse seaduse, mis võtaks tervelt Savisaare suguvõsalt ära võimaluse osaleda nii ettevõtluses kui poliitikas. Mõni inimene võiks sellest isegi eneserahulduse saada. Aga sellise seaduse väljamõtlemine võtaks palju aega ega annaks praktilisi tulemusi,” tõdeb majandusministrist erakonnajuht Edgar Savisaar.
Savisaarte pere jõukus kosunud ärimeeste abiga
Edgar Savisaare ja tema pereliikmete jõukuse kasv. Edgar Savisaar on enda ja oma pere jõukust kasvatades agaralt kasutanud ärimeeste abi. Neist eredamad näited on Kanada väliseestlane Ervin Hopp, endine kindlustusguru Leonid Apananski, hotelliomanik Alexander Kofkin ning jurist Martin Krupp.
* 1998 Kinnistusraamatus kantakse Edgar Savisaare nimele Lääne-Virumaal Vihula vallas asuv 14,1 ha suurune kinnistu, mis on tuntud kui Hundisilma talu. Metsamaa moodustab sellest 10,1 ha. Kinnistul ei lasu mingeid koormiseid.
* Samal aastal tehakse kinnistusraamatus kanne Vilja Savisaare kasuks, kelle nimele saab Tallinnas Nõmmel Olevi tänavas asuv eramu koos ligi 2700 m2 krundiga.
* 1999 Kanada väliseestlane Ervin Hopp laenab Savisaartele 1,24 miljonit krooni. Edgar Savisaar liisib endale Fordi maasturi.
* 2000 Edgar Savisaare esimesest abielust sündinud poeg Erki soetab endale Tallinnas Udeselja tänaval 94,7 m2 korteri. Ostu finantseerib Alexander Kofkinile kuuluv osaühing Capital Investment Group, kelle kasuks seatakse hüpoteek summas 775 000 krooni. Alates 2004. aastast on hüpoteek seatud SEB Eesti Ühispanga kasuks.
* Edgar Savisaar deklareerib samas, et ta on eraisikule (laenajaks on Ervin Hopp) võlgu 1,25 miljonit krooni. Lisaks lasub tal 0,25 miljoni krooni suurune liisingkohustus Ühisliisingu ees.
* 2001 Olevi tänava eramu omanikuks saab AS Domex Kinnisvara (omanik peidetud Šveitsi Zürichisse, nõukogu juhatab advokaat Üllar Talviste, juhatust Martin Krupp). Samal ajal seatakse kinnistule kahe miljoni krooni suurune hüpoteek Vilja Savisaare kasuks.
* Edgar Savisaar vabaneb oma 1,25 miljoni krooni suurusest võlast eraisiku ees. Samal ajal tasub tema majade kindlustusmakseid ärimees Leonid Apananski.
* 2003 Edgar Savisaar ostab osaühingu Fixor Holding, mille juhatajaks saab algul teisest abielust sündinud tütar Maria Savisaar, kellelt 2004. aasta kevadel võtab juhtimise üle Erki Savisaar.
* Samal aastal läheb hingusele OÜ Kaguraadio, kus Edgar Savisaar oli koos Georg Pelisaarega suurosanik.
* Vana aasta lõpus või uue alguses vahetab Edgar Savisaar oma Fordi maasturi välja Nissan Patroli vastu, sõlmides liisingulepingu hinnaga 390 000 krooni. Vilja Savisaare uueks sõidukiks saab Chrysler Sebring.
* 2004 Fixor Holding omandab Harjumaal Rae vallas 2,03 hektari suuruse kinnistu. Kinnistu hind on 2,64 miljonit krooni, millest Fixor Holding tasub hakatuseks umbes 240 000 krooni. Ülejäänud osa hinnast võtab enda kanda Hansa Liising, kes saab ka kinnistu ajutiseks omanikuks. Mais 2005 müüakse kinnistu edasi osaühingule Carman Autokeskus.
* 2005 Edgar Savisaar võtab Ühispangast ligi 1,75 miljonit krooni laenu. Vilja Savisaar saab samast pangast laenu 1,525 miljonit krooni. Olevi tänava kinnistu vormistatakse taas Vilja Savisaare nimele, ühtaegu seatakse sisse 4,25 miljoni kroonine hüpoteek SEB Eesti Ühispanga kasuks, mis kehtib ka praegu. Kinnistu vahepealne omanik Domex Kinnisvara läheb kohe seejärel likvideerimisele.
* Samal aastal saab Edgar Savisaarest osaühingu MKS Grupp ainuomanik (Viru Raadiot pidava MKS Grupi osanik olnud Savisaar omandas ka oma senise kaasomaniku Sergei Smirnovi osa).
* Fixor Holding omandab suvel advokaadibüroolt Lextal (Üllar Talviste jt) 70% osaluse OÜs Dalmonde, mille juhatajaks saab Erki Savisaar. 30% osalus läheb Martin Krupiga seotud osaühingu Kelvingi Kinnisvara Büroo omandusse.
* Vahetult pärast seda omandab Fixor Holding Keila-Joa puhkekompleksis ASilt Kalev REC eestiaegse eramu koos ligi 2800 m2 krundiga. Nagu Edgar Savisaar Riigikogus kinnitas, maksis ta selle eest 500 000 krooni.
* Oktoobris tuleb Fixor Holding Harjumaal Rae vallas võitjaks kahe maatüki enampakkumisel, 9,64hektarise Kurepõllu ja 9,45hektarise Kuremaa kinnistu osas. Kurepõllu suhtes jõutakse lepinguni ning Fixor tasub maa eest 10,62 miljonit krooni. Ostu finantseerib SEB Eesti Ühispank, kelle kasuks seatakse hüpoteek 10,62 miljonile kroonile. Kuremaa ostmisest aga Fixor Holding loobub ning jääb ühes sellega ilma tagatisrahast 750 000 krooni (kinnistu omandab lõpuks Madis ja Mart Habakukega seotud osaühing Bryant Invest).
* Detsembris omandab Fixor Holding veel teisegi tütarfirma, osaühingu Radington Invest, mille juhatajaks saab taas Erki Savisaar.
* 2006 Ilmneb, et Fixor Holding üürib Tallinnas Rävala puiesteel kontoriruume Keskkonnainvesteeringute Keskuselt — 11ruutmeetrise toa eest tuleb maksta 1300 krooni kuus.
* Jaanuaris müüb Fixor Holding Kurepõllu kinnistu osaühingule Pomfrey, kes maksab maatüki eest nüüd juba 13,7 miljonit krooni (kinnistule seatakse täiendav hüpoteek veidi enam kui 3,1 miljoni krooni peale, mida võib pidada Savisaarte firma teenistuseks). Pomfrey taga peituvad Alta Capitaliga seotud Indrek Rahumaa, Andres Rätsepp ja Toomas Leis.
Ülejäänud erakondade juhid savisaarest tunduvalt tagasihoidlikumad
Eesti erakonnajuhtide ja presidendi isiklik vara
* Reformierakonna juht Andrus Ansip
Koos abikaasa Anuga Tartus Tamme puiesteel asuva eramu kaasomanik, lisaks kuulub naisele väike korter Tartus Ravila tänaval. Pärast peaministriks saamist müüs maha 2001. a pärit sõiduauto Volvo S80. Äriosalusi ei oma, samuti puuduvad laenud.
* Rahvaliidu juht Villu Reiljan
Kahest maatükist (3,7 ja 5,4 hektarit) koosnev kinnistu koos elamu ja veskiga Jõgevamaal Puurmanni vallas ning lisaks veel 3,6 hektarit maad. Palamuse vallas. Omab 2003. aastast pärit sõiduautot Toyota Corolla. Äriosalusi ei oma, samuti puuduvad laenud.
* Isamaaliidu juht Tõnis Lukas
Kolmest maatükist koosnev tagastatud kinnistu Läänemaal Lihula vallas (64,85 hektarit), 2003. aastal soetatud 112 m2 korter Tartus Näituse tänaval. Omab 1998. a pärit sõiduautot Ford Ka ning liisib kasutusrendi alusel veel üht sõiduautot. Usaldusühinguna registreeritud kirjastuse Ilmamaa üks osanikke. On võtnud eluasemelaenu (laenujääk üle 400 000 kr).
* Res Publica juht Taavi Veskimägi
Ostis 2005. a 91,4 m2 korteri Tallinnas Rävala puiesteel, mille juurde kuuluvad eraldi kinnistusse kantud parkimiskoht ja panipaik. Korterile seatud hüpoteegi tagatisel on võtnud laenu (laenujääk veidi alla 300 000 krooni). Äriosalusi ei oma.
* Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Ivari Padar
Põllumajandushooned koos ligi hektarisuuruse maatükiga Võrumaal Võru vallas, samas lähedal Võisilma talu koos kahe kinnistatud maatükiga (8,85 ja 4,14 ha) ning vallasvarana veel kaks talu Võru vallas. Lisaks 54,6 m2 korter Võrus Tartu tänaval. Saaremaal Lümanda vallas asuva 25,8 ha suuruse kinnistu kaasomanik.
* Lääne-Virumaal registreeritud kvaliteetliha tootmise ja turustamise ühistu Eesti Lihaveis ning 2005. aasta lõpul asutatud Võisilma Puhkuse OÜ üks osanikke. Tegutseb ka FIEna. On soetanud endale kaks traktorit ning liisib sõiduautot. On võtnud põllumajandustootmiseks laenu (laenujääk üle 200 000 kr), lisaks ka eluasemelaenu (1,1 miljonit krooni).
* President Arnold Rüütel
Eramu Tartus Ilmatari tänaval ning 118,7 m2 korter Tallinnas Koidula tänaval. Kaks kinnistut Saaremaal Laimjala vallas (üks ligi 6, teine 9,4 ha), kus asub ka viimistlusjärgus eramu. On deklareerinud enda omandina veel kaks kinnistut Laimjala vallas (üks 10,9, teine 21 ha). Osanik piimakarjakasvatusega tegelevas OÜs Audla (kokku 73 osanikku). On võtnud pangalaenu (laenujääk u 100 000 kr). Soetas 2003. a sõudepaadi.
