Savisaare teine kodu
Jüri Mõis oli õnnega koos, et sai Hundisilmal ära käia. Eesti suurima erakonna juht varjab oma elamist kiivalt ajakirjanike ja laiema avalikkuse eest. Seal on käinud vaid väike seltskond Savisaarele lähedasi inimesi.
Nii pole olnud ajakirjanduses juttu sellest, kas Savisaare kodus oli ikka olemas Olev Subbi maal, mille eest maksis pankrotiärimees Leonid Apananski mitmel aastal kinni Savisaare kindlustusarved, kokku ligi 50.000 krooni eest. Seejuures oli Hundisilma talu ühe aasta kindlustusmakse ligi 15.000 krooni. Kui arvestada, et miljonikroonise maja aastane kindlustusmakse on paar tuhat krooni, siis peaks Savisaarel olema Hundisilmal vara vähemalt 7 miljoni eest. Edgar Savisaar on uhkustanud, et ainuüksi tema raamatukogu on väärt paar miljonit krooni. Et selles oma silmaga veenduda, läksime fotograafiga Hundisilmale Savisaare valdusi vaatama.
Idülliline väike maamajake
On kolmapäev, 9. aprill. Kasutame juhust, et Savisaar võttis linnavalitsusest paarikümne päeva pikkuse puhkuse. Suure tõenäosusega on Savisaar Hundisilmal kodus ja temaga on hea õnne korral võimalik rääkida.
Tee talu juurde on lihtne. Sinna on maad 60–70 kilomeetrit. Tallinnast tulles tuleb sõita Loksalt mööda Võsu poole ja veidi enne Võsut, Eru lahe sopi juurest keerata paremale metsa sisse. Samas on Eru bussipeatus. Kilomeeter enne teeotsa vahetub Harju maakond Lääne-Viru maakonnaga. Suure tee paelt sisse keerates tuleb vastu kõigepealt paar majapidamist, kus hoovi peal hunnikus vanad roostes sõiduautod. Siis järgneb 2–3 korda tehtud talumajapidamist, mis asuvad teest paremat kätt. Ja siis, paar kilomeetrit suurest teest eemal, esimene maja vasemat kätt ongi Savisaare elamine.
Metsatee on talviselt lumine, maa kergelt külmunud. Lumi on korralikult sahaga tee kõrvale lükatud. Puud lumised. Kui kohale jõuame, oleme fotograafiga kergelt hämmingus. 2003. aasta kevadeks on hiiglaslikust talukompleksist järel vaid armas maamajake, mille juures mõned kõrvalhooned. “Kas see ongi see suur talu?” küsib fotograaf. Ma ei oska talle midagi vastata.
Lähme autost välja, et ümbruskond üle vaadata. Ligi 70ruutmeetrise põhjapindalaga elumaja asub kerge kallakuga künkaveerul. Selle kõrval pisut väiksem hoone, ilmselt endine ait. Kõik kokku ei tohiks maksta enam kui kinnisvaraspetsialistide pakutud miljon krooni. Hea, kui sedagi, sest maja on merest eemal, paarikümne meetri kaugusel kõrgepingeliinist.
Hundisilmal pole näha ühtegi hunti, kes pidid Edgari abikaasa Vilja kirjelduse kohaselt talu ümber luusima. Näha pole ka lapsi õuel silkamas. Küll on meid märganud kaks puhastverd saksa lambakoera, kes püüavad haukumise ja hammaste välgutamisega tähelepanu võita. Kui me neist välja ei tee, rahunevad nad maha ja liputavad kergelt saba.
Ühtegi autot maja ümber näha pole. Tundub, et pererahvast pole kohal. Hiljem selgub, et Savisaar lõpetas oma puhkuse ettenähtust varem ja oli ilmselt Tallinna tööle läinud. Kohal paistab olevat üks hingeline, ilmelt aednik või pererahva sugulane, kes meid nähes kusagile aiasügavusse kaob. Teda enam hiljem näha pole.
Vajutan värava peal olevat kellanuppu. Lootuses, et keegi majast välja tuleb. Ootan kümmekond minutit, aga kedagi ei tule. Ilmselt on pererahvas hoiatanud, et kutsumata külalistega mitte tegemist teha.
Aiaväraval vaid ESSi kleebis
Maja ümber ringi vaadates pole seal märgata ei turvaautosid ega kaameraid, millest palju räägitud. Ilmselt olid autod ja kaamerad nii ära peidetud, et neid polnud lihtsalt palja silmaga näha. Küll oli aiaväraval ESSi logoga kleebis.
Majapidamine näib välisel vaatlusel korralik ja hoolitsetud. Silma ei hakka ühtegi prahi- ega prügihunnikut.
Edgar Savisaar on tähemärkide järgi tiigri aasta kaksik. “Kaksikutes on alati korraga kaks poolust, hea ja kuri koos. Tal peab juba horoskoobi järgi olema mitte ainult mitu naistuttavat, vaid ka kohti, kuhu vajadusel varjuda, peab olema mitu,” pihtis Vilja Savisaar 7 aastat tagasi Ülo Russakule, kes avaldas Vilja, toonase perenimega Laanaru, mälestused Päevalehes järjejutuna.
Hundisilma on Savisaarte käes olnud kümmekond aastat. Enne seda elas majas metsavaht. Esimese vabariigi ajal oli seal küla rahvamaja. Maja asub otsapidi Lahemaa rahvuspargi territooriumil.
Maja ja selle ümbrusega tutvunud, sõidame mööda metsateed edasi. Paari kilomeetri pärast tuleb vastu Võhma küla. Võhma on suurem koht, ühes poe ja rahvamajaga. Siseneme poodi. Kell on 12.25. Oleme esimesed külalised sel päeval.
Poes teeme juttu selle pidaja Valerik Hoolmaga. “Savisaar siin poes ei käi,” räägib Hoolma. “Ta ostab oma asjad Tallinnast.”
Hoolma räägib, kuidas suured isandad, kes sinnakanti elamise soetanud, kohalikus poes sisseoste ei tee. Pole ka midagi imestada, Tallinna tee peale jäävas Sikupilli keskuses on kahtlemata valik suurem.
Hoolma kliendid on paarkümmend kohalikku mammit, kes veel külla jäänud. Nemad käivad seal leiva järel. Vahel ostavad ka jäätist, kui lapsed külla tulevad. Pood suurt sisse ei too, see on Hoolmale rohkem hobi, et vana poehoonet elus hoida.
Tagasiteel kohtame külaelanikku. Pensionieas Helju Elstruk sõidab rattaga poe juurde. Küsin Savisaarte kohta. Ütleb, et on näinud meest paar korda küla vahelt limusiiniga läbi sõitmas. Külarahvaga Savisaar juttu ei tee. Koos pidu ei pea.
Kuigi Savisaar peab Hundisilma oma koduks, pole ta sinna elanikuks registreeritud. “Ta ei saaks muidu Tallinnas kandideerida,” põhjendab Savisaare valikut Vihula valla sekretär Kristi Tomingas. Savisaar pole ka vallamajja asja teinud, seda vähemalt viimased neli aastat.
“Loeme tema tegemiste kohta rohkem ajalehest,” räägib Tomingas. “Me ei suhtle temaga.” Vallarahvas loeb ajalehest ka selle kohta, millal ja kuidas Savisaar Hundisilmal käib. Vald teab Savisaarest nii palju, et tema kinnistu asub valla territooriumil ja maamaks laekub vallale. Savisaare-suguseid on Vihula vallas palju. Püsielanikke on 2300, suvemajades käib kokku üle 10.000 inimese.
Keskerakondlased praegu enam Vihula vallas võimul pole. Olid 1999.–2000. aastal eesotsas Urmas Lahega. Möödunud aastal aga põrusid.
