Seaduse eiramine äri nimel

Kinnisvarabürood pole loobunud eellepingute sõlmimisest, ehkki 1. juulist kehtima hakanud võlaõigusseadus nõuab eellepingu notariaalselt tõestamist, mis aga venitab müügiprotsessi müüja jaoks kahjulikult pikaks.

Muutunud on vaid sõlmitava lepingu nimi. Endiselt peab ostja kokkuleppe pädevuse tagamiseks maksma ka ettemaksu 10–15% tehingu väärtusest. Vahendaja hinnangul põhjendamatu loobumise puhul tuleb ettemaksu tagasi taotleda kohtu kaudu.

ERI Kinnisvara eluruumide osakonna müügijuht Mart Saa ütles, et kui varem andsid seadused võimaluse ostja või müüja vahel rakendada leppetrahve, kui üks osapool pärast eellepingu sõlmimist tehingust loobus, siis praegu puudub osapooltel tehingu toimumise suhtes igasugune kindlus. Näiteks ajal, mil ostja pangas laenuasju ajab, võib kinnisvara omanik saada parema pakkunise ja teha tehingu inimesega, kellel raha olemas.

Võlaõigusseadus, mis nõuab eellepingut samas vormis, kui toimub ostu-müügitehing ehk siis notariaalselt tõestatuna, muudab esimese mõttetuks. Saa selgitas: “Kui notari juurde saaks juba järgmisel või ülejärgmisel päeval, oleks notariaalsel eellepingul mõtet. Kahe-kolme kuu pärast võiks juba teha ostu-müügi tehingu.”

Kinnisvarabüroo Uus Maa majade ja maade maakler Siim Mesila lausus, et seoses võlaõigusseaduse kehtimahakkamisega on eellepingutest saanud broneerimislepingud või hea tahte protokollid, millega kaasneb ostjapoolne ettemaks. “Probleem on selles, et keegi ei ole nõus notarile kaks korda maksma,” rääkis Mesila. “Kui klient seda nõuab, siis maksab ta notaritasu omast taskust.”