Siiri Oviir seisab ravimifirmade eest
“Me arvame ainult, et ravimitootjad soovivad säilitada kasumit. Kui ravimi hind tõuseb ja inimene ei suuda ravimit osta, siis see kaob. Ravimifirma on huvitatud, et tema ravimeid ikka ostetakse, käive määrab nende poliitika,” ütles Siiri Oviir eile.
Keskerakondlane Siiri Oviir esitas riigikogu liikmena koos Keskerakonna fraktsiooni esimehe Toomas Varekiga ravikindlustuse seaduse eelnõu muudatusettepaneku, mis on sõna-sõnalt samasugune, nagu ravimitootjate liidu esindajad esitasid haigekassa juhatuse liikmele Toomas Palule ja tolleaegsele sotsiaalministrile Eiki Nestorile.
“Meie ei saa minna oma seadusemuudatuse ettepanekuga sotsiaalkomisjoni, otsustasime leida meid riigikogus esindava poliitiku ja nii jõudsime Keskerakonna juurde,” ütles ravimitootjate liidu liige Kai Siinmaa. Ravimitootjate liidu direktor Eve Karmo on samuti Keskerakondlane.
Et riigi poolt ravimite kompenseerimiseks makstavad summad kasvavad jõuliselt, 2001. aastal võrreldes 2002. aastaga 40%, siis otsib riik võimalusi selle valdkonna kulutusi kontrolli all hoida. Riigikogu menetluses oleva ravikindlustuse seaduse üks eesmärke on jagada ümber haigekassa kasutuses olevat raha ning ravimite kompenseerimise vähendamise arvel tõsta meditsiinitöötajate palku.
Praegusel kujul on seaduseelnõu eesmärk motiveerida ravimifirmasid tooma kiiresti Eesti turule odavamaid ravimeid. Rahvusvaheliselt on paika pandud, et patenteeritud ravimid on 20 aastat monopoliõigustes, sel ajal sõlmib haigekassa koos ravimitootjatega sellistele ravimitele hinnakokkulepped.
Pärast patendiaja lõppu ei kiirusta ravimitootjate esindajad ravimite hindu langetama või tooma Eestisse kalli ravimi odavaid analooge. Et arstid on harjunud neid välja kirjutama ning patsiendid tarbima, siis konkurentsi puudumise tõttu peab haigekassa jätkama kalli ravimi hinna kompenseerimist.
Oviiri-Vareki seaduseelnõu ette nn odavamat sorti ravimite hinna määramise teiste maade sama sorti ravimite keskmise hinna järgi.
Samal ajal on haigekassa soov kompenseeritava hinna määramisel lähtuda Eestis müügil olevatest sama toimega ravimitest, sest teiste riikide keskmist hinda arvestades poleks arvestatud eestlaste ostujõudu.
“Reeglina iga riik kehtestab ravimite kompenseerimissüsteemi vastavalt oma maa majanduslikele võimalustele, et selle maa maksumaksja ja kindlustatu saaks võimalikult palju oma makstud maksu eest,” ütles haigekassa pressiesindaja Aet Truu. Näiteks Soomes kompenseeris avalik sektor ravimeid 1999. aastal 1840 krooni inimese kohta, mis Eesti jaoks tähendaks 2,36 miljardit krooni ehk poolt ravikindlustuse kogueelarvest.
Ravimituru käive Eestis oli eelmisel aastal 1,56 miljardit krooni, sellest 540 miljonit krooni tõi riik haigekassa kaudu ringlusesse.
