Näiteks nn punast ehk keskküttekateldele mõeldud diislikütust on tänavu pole aastaga hulgifirmad importinud pea kahe aasta tegeliku kateldes tarbimise jao — 120 000 tonni.

Ligi kolm korda on mullusega võrreldes kasvanud nn sinise ehk põllumajandusliku kütuse import. Sinise diislikütuse tarbimiskõver on vaatamata raskustes põllumajandusele näidanud 2000. aastast saadik pidevat tõusu. Kui augustis 2000 imporditi seda 130 000 kilo ringis, siis jaanuariks 2001 üle 746 000 kilo ning tänavu aprilliks 7,2 miljoni kilo.

Soomlane, kes sel nädalal tankis Truveksi tanklast Peterburi teelt sinist ehk põllumajanduslikku diislikütust ja kelle auto mootor katki läks, saab süüdistada ainult iseennast. Põllumajanduslikku ehk värvainega siniseks värvitud diislikütust tohib tarvitada ainult kalapaatides ja põllumasinates. Samas impordivad madala aktsiisimääraga kütust kümnete tuhandete tonnide kaupa peaaegu kõik Eesti suuremad kütuse hulgifirmad, nagu GSG, Olerex jt. Seda müüvad üle Eesti kümned tanklad, sh Lukoil. Ka Tallinnas, kuhu maamees kütust ostma ei tule, sest ta saaks seda kodukohale palju lähemalt.

Tavaline inimene, nagu see soomlane, ei pruugi tarbijakaitseameti peainspektori Andres Kadaja sõnul aru saada, et märk D (Eri) tanklaautomaadil ei tähenda mitte eriti hea eurokvaliteediga diislikütust, vaid erimärgistatud põllumajanduslikku diislikütust.

Suurema kirjaga ning vähemalt kolmes keeles hoiatust, et märgistatud diislikütusega autoga sõites riskid trahviga, tanklaautomaatidel ei kohta.

“Vastutab ainult autojuht,” nentis Kadaja. Kusagil vaiksemas kohas asuv tankla võib rahumeelega ka unustada tanklaautomaadile kinnitamast märgi “Eri” ja maha müüa suuri koguseid värvitud diislikütust. Mõni diiselauto omanik ei pruugi teadagi, mis värvi kütus tal paagis loksub.

Tolliameti tollijärelevalve osakonna peaspetsialisti Enn-Toivo Annuki sõnul viitab punase kütuse ehk kerge kütteõli tegelikule tarvitamisele automootorites asjaolu, et tänavu imporditav kütus on üsna madala, automootorikütusele läheneva väävlisisaldusega. Katlakütuse puhul poleks vaja madala väävlisisalduse nimel nii palju pingutada.

Annuk lisas, et tolliamet võtab kasutusele mõningaid meetmeid, mida ta aga ei soostunud täpsustama.

“Samas on punast värvi ka lihtsam välja võtta kui sinist,” nentis tolliametnik. “Äkki tasuks meil minna sama teed kui kolleegid Lätist, kes keelasid punase ehk ahjukütuse kasutamise kõikides sõidukimootorites üldse.” Traditsiooniline moodus punase värvi eemaldamiseks on Annuki sõnul tarvitada väävelhapet.

“Kahtlemata käib turul kerge kütteõli (punase kütuse — toim.) pesemine,” rääkis Lukoil Eesti kommertsdirektor Valeri Makarov. “Meie oma normaalset kaupa müüa ei saa, sest must turg on niivõrd suur.”

Makarov lisas, et pooldaks ühise aktsiisimäära kehtestamist tervele diislikütuste grupile, mis riigi poolt põllumehele dokumentaalselt tõestatud ja tarbitud koguste järgi tagasi makstaks.

“Toll kontrollis meid, et müüme palju “sinist”,” lisas Makarov. “Kuid meil on tankuri peal alati kirjas, et seal on erimärgistatud diislikütus.” Makarov väitis, et praeguseks on Lukoili tanklates sinise diislikütuse läbimüük oluliselt vähenenud.

Makarovi kolleeg, Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik ütles: “Pean värvitud kütuse müüki tanklates viisil, nagu meil seda tehakse, ebaeetiliseks, kuigi bensiinijaam ei pea kontrollima, kus kütust kasutatakse.”

Küsimusele, kas Statoil ei kavatse konkurentidega kaasa minna, vastas turundusjuht, et nemad ei pürgi traktoreid teenindama. “Me ei näe selleks mingit vajadust.”

Tolliamet teatas, et on kütuse värvi tänavu kontrollinud 2230 autos. Värvitud kütust on leitud 177 juhul ning trahve on määratud kokku 725 000 krooni.

Enn-Toivo Annuki kinnitusel aitab tolliametnikke 1. septembril jõustuv karistusseadustik. Selle järgi võib kütuse solkimise eest juriidilist isikut kohtu kaudu trahvida kuni 25 miljoni krooniga. Samas saab energiaturu inspektsioon senise 100 000 krooni asemel edaspidi määrata 50 000kroonise ülemmääraga trahve.

Energiaturu inspektsiooni poolt tänavu võetud 39 diislikütuse proovi puhul osutus kütus ebakvaliteetseks pooltel juhtudest.

Energiaturu inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu rääkis, et tõenäoliselt aitab turgu korrastada 1. jaanuaril 2003 kütuste osas jõustuvad karmimad euronormid. Ehkki värvitud diislikütused jäävad ka edaspidi käibele, on diislikütusest siis palju raskem värvi eemaldada, sest eemaldamise kaudu rikutakse paratamatult ka kütuse kvaliteeti.

See omakorda võimaldab rakendada 1. septembrist jõustuvat karistusseadustikku, milles nähakse kütuse solkimisega vahele jäänud juriidilisele isikule ette 50 000 kuni 25 mln kr trahv. Füüsiline isik riskib samal puhul kuni kolmeaastase vangistusega.

Ka lihtsalt värvainete eemaldamine, ilma et kvaliteet kannataks, mahub ränkade trahvide alla.

Diislikütusega seotud hulk pettusevõimalusi

  • Aktsiisivaba diislikütusesarnane raske kütteõli muutub diislikütuseks Firma X impordib Eestisse aktsiisivaba rasket kütteõli, mis näitajate poolest sarnaneb diislikütusega (aktsiis 3,04 krooni kilolt). Varsti jõuab raske kütteõli juba diislikütusena mõnesse tanklasse.

  • Tavaliseks diislikütuseks muutub erimärgistatud diislikütus (aktsiis 50 s/kg), mida on lubatud kasutada põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil. Eemaldatud värviga erimärgistatud diislikütus veetakse tanklatesse tavaliselt öösiti. Teenistus iga selliselt müüdud kütuse kilolt on aktsiisi näol umbes 3 krooni.

  • Tavaliseks diislikütuseks muutub kerge kütteõli (aktsiis 50 s/kg), mida on keelatud kasutada mootorikütusena sõiduautodes ning reisijate- ja kaubaveokites. Pettuseskeem on analoogne erimärgistatud diislikütusega, kus kerge kütteõli müüakse läbi mitme firma, sellelt eemaldatakse värv ja müüakse siis diislikütusena tanklatesse.