Sinu abi loeb!
Seni teadaolevalt suurima summa on andnud restoran Olde Hansa omanikfirma OÜ Starmaker. Restorani tegevjuhi Margit Hakomaa sõnul annetasid nad Eesti Punasele Ristile 80 000 krooni ja Sri Lanka Punasele Ristile 150 000 krooni. Emotsionaalselt on annetus seotud ka ühe Sri Lankal kitsukesel maaribal asunud hotelliga, kus Olde Hansa korraldas mullu suvel koolituse. Hotelli enam pole ja paljud hotellitöötajad on hukkunud.
Hakomaal on pidev kontakt ühe kohaliku inimesega, kes ise õnneks terve perega pääses. Tema sõnul oli imeline teada saada, kuidas kohe pärast õnnetust käivitus spontaanne heategevus ja abiandmine, ammu enne, kui suured riigid ärkasid. “Kohalikud andsid oma viimase särgi turistile selga, olles ise nii vaesed,” rääkis Hakomaa.
Kabi sõnul on mitmed firmad, ka üks suur ehitusfirma, soovinud panna oma koduleheküljele annetuste kontonumbrid. Punane Rist seda ei keela.
Asju tsunamiohvritele ei koguta, neid oleks liiga kallis transportida. Esimene osa rahast saadetakse rahvusvahelisele Punasele Ristile edasi sel nädalal, järgmine osa kuu lõpus, rääkis Kabi. Ta lisas, et eile saadeti ka rahvusvahelisest Punasest Ristist nimekiri, mille jaoks raha kogutakse. “See on pikk, alates esmatarbevahenditest kuni keeruliste meditsiiniaparaatideni,” rääkis Kabi. Toitu ja vett ei osteta, küll aga näiteks kuivatuspanipaiku, kanderaame, panipaiku asjade hoidmiseks, autoklaave.
Milline oleks sobiv summa annetuseks, on Kabi sõnul raske öelda, kogu maailmas ei ole mingit tava selle kohta. “See on ettevõtte juhtkonna ja nõukogu otsustada. Humanitaarne aktsioon ei oota seda või teist käitumist ja mingeid eesmärke pole püstitatud,” sõnas ta.
Riina Kabi sõnul on eestlaste teadlikkus eriti 90ndate lõpus kasvanud, mitmel korral on inimesed ise algatanud rahakogumisi. Eelmise sügise Beslani tragöödia tagajärgede leevendamise heaks koguti Eestist miljon krooni.
UNICEFi Eesti esinduse juht Toomas Palu sõnas, et nad avasid kogumiskontod Eestis eile ja kolme tunniga oli kogutud 4300 krooni eraisikutelt. Talle helistas eile ka paar ettevõtjat, kes kuulasid maad, kas saaks ravimeid odavamalt pakkuda või tekke müüa.
Palu sõnul ootab ka UNICEF asjade asemel raha. UNICEF on oma Kopenhaageni ladudest juba abisaadetised teele saatnud. “See kroon, mis sa täna annetad, on abina juba teele läinud,” lausus Palu. UNICEF maksab ise transpordikulud. Palu sõnul on siiski mõttekas saata nii kaugele ka asju, kuna kohapeal ei pruugi vajalikke esemeid ollagi, sest kõik on hävinenud.
26. detsembril pühkis maavärina tagajärjel tekkinud hiigellaine Aasias merre tuhandeid inimelusid. Hukkunuid on üle 150 000, peavarjuta jäid miljonid inimesed. Indoneesia, Tai, Sri Lanka ja India elanikud vajavad ravimeid, riideid, toitu.
Äripäev kutsub üles ettevõtteid annetama raha katastroofi ohvrite tarvis.
Annetada saab Punase Risti kogumiskontodele
Hansapangas konto 1180001436 ja
Ühispangas konto 10220039608010.
Märgusõna Tsunami ohvrid. Pangapoolset teenustasu annetustelt ei võeta.
Annetada saab UNICEFi kogumiskontodele
Hansapangas konto 221120211192,
Ühispangas konto 10052039502009,
Sampo Pangas konto 332029950003.
Märgusõna Aasia lapsed.
Äripäev avaldab iga päev raha annetanute loa korral abistanud ettevõtete nimed. Tänaseks on raha annetanud:
Restoran Olde Hansa omanik OÜ Starmaker
Pärnu kalatööstus Japs
Ajaleht Äripäev
Paljud ettevõtted annetavad raha
Ärimees Urmas Sõõrumaa lendas Indoneesiasse katastroofi toimumise ajal. “Olin lennukis ja lugesin raamatut Nostradamuse ennustustest, kui meie all kõik see juhtus. Lugesin just seda kohta, kus räägitakse maavärinast, mis saab alguse Aasiast ja jõuab lõpuks kuni Euroopani välja,” meenutas Sõõrumaa.
Vahetult tsunami tekitatud kaost näinud, ei plaani ta rahalist annetust veel teha. “Arvan, et kuna kogu maailm sellega tegeleb ja meie ümber on abivajajaid igasuguseid, siis igal firmal mingi punkti panemiseks ei maksa nahast välja hüpata. Lugesin just, et päästeameti brigaad on Eestist välja sõitmas ja see inimlik abi ongi kõige esmane,” rääkis Sõõrumaa.
“Otseselt mind ega meie firmat see õnnetus ei puudutanud, kuid meie tööstusharu puudutab see kindlasti. Oleme kaalunud annetuste tegemist,” sõnas hotelliärimees Tarmo Sumberg.
Ravimite hulgimüügifirma Tamro Eesti OÜ tegevjuhi Tarvo Vaasa sõnul abistavad nad kannatanuid. “Kuna meil on keskus Soomes, siis Tamro Soome tegi 50 000 euro suuruse annetuse ja see käis kõikide nimel ja eest,” sõnas Vaasa.
Trigon Capitali juhti Joakim Heleniust puudutas katastroof kadunuks jäänud sõprade sõprade läbi. “Esialgu, kui hävinud on infrastruktuur ja levivad haigused, pole vett, toitu ega ravimeid, on vaja kiiret abi. Seda saavad teha kõik, rahaliselt. Näiteks Punase Risti kaudu,” sõnas Helenius. Ta on ise teinud ka annetusi.
Prisma hüpermarketeid ja Viru hotelli majandava, Soome SOK kontserni Balti piirkonna juhi Arttu Laine sõnul annetas AS Prisma Peremarket Aasia maavärina ohvritele umbes 30 000 krooni ja hotellioperaator AS Sokotel ligi 20 000 krooni. Lisaks on SOK kontsern annetanud 15 000 euro mahus ning saatnud nädala eest kriisipiirkonda abilisi ja otsijaid. Siiani on teadmata kadunud Viru hotelli juht Markku Tarnanen koos perekonnaga.
Soome ehituskontserni Lemminkäinen Eesti tegevjuhi Avo Lillemäe sõnul toetab ettevõte kindlasti abivajajaid. “Meil on tavaks, et peakontorist tehakse annetus ja teised siis kannavad raha sinna,” sõnas Lillemäe.
“Tallinki nõukogu võttis juba kuus aastat tagasi vastu otsuse, et mingeid annetusi ei tehta,” sõnas Tallink Grupi juhatuse liige Kalev Järvelill.
Ettevõte saab annetada maksuvabalt 10% kasumist
Eesti maksuseaduste järgi saab ettevõte maksuvabalt annetada kas 10% eelmise majandusaasta kasumist või 3% jooksva aasta palgafondist (isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summa), teatas rahanduministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun. “Need piirmäärad võimaldavad teha annetusi küllaltki suurtes summades, sageli ettevõtjad nii suurtes summades ei annetagi,” lisas Vanasaun.
Tsunamiohvritele annetamiseks tema sõnul täiendavalt maksuvabasid summasid annetada ei saa, selleks tuleks muuta tulumaksuseadust. Seadusemuudatuse protsess võtaks aega mitu kuud ning ei oleks seega kuigi operatiivne.
Maailm tõttab Kagu-Aasia riikidele appi
Aasia tsunami tagajärgedest šokeeritud rahvusvaheline üldsus on otsustanud nende likvideerimist toetada enam kui kahe miljardi dollariga, kuid vaja läheb 14 miljardit.
Nüüd, kus tsunami ohvrite arv on praeguseks tõusnud üle 150 000 ja piirkonnas valitseb suur epideemiate puhkemise oht, on maailma üldsus reageerinud kiirelt ja saatnud katastroofipiirkonda nii meditsiinilist kui ka materiaalset abi. Samuti on käivitatud kannatanutele raha kogumise kampaaniad.
Indoneesias on ametlikuks hukkunute arvuks teatatud 94 000, kuid see võib tõusta saja tuhandeni, kui päästjad jõuavad ükskord raskesti ligipääsetavasse Acehi provintsi Põhja-Sumatral, kus tsunami on hävitanud terveid külasid. Arvatakse, et seal on koduta jäänud umbes pool miljonit inimest, kellel ei ole joogivett ega süüa.
Sri Lankal on hukkunuid ligi 30 000 ja kodutuks jäänud 1,5 miljonit inimest, Indias on surmasaanuid 15 000, Tais viis tuhat, kellest pooled on välismaalased. Lisaks on Tais kadunuid veel umbes neli tuhat. Nagu ütles ÜRO hädaabi koordinaator Jan Egeland, ei saa me kunagi teada hukkunute täpset arvu. Ligilähedaseks arvuks nimetab ta 150 000, kelle hulgas on 7000 välismaist turisti.
Maailma rikkamad riigid on nii riikliku abi kui ka vabatahtlike annetustega appi tulnud. Jaapan on annetanud 500 miljonit dollarit, Euroopa Liit 400 miljonit ja USA 350 miljonit. Suurbritannia, mis on annetanud 96 miljonit dollarit, on lubanud rikaste riikide G8 grupi eesistujamaana algatada ühise abipaketi, mis näeb ette kannatanud riikide võlgade osalist kustutamist ja neile pikaajaliste laenude andmist. Indoneesias tuleb sel nädalal rahvusvaheline konverents, kuhu saabuvad ÜRO peasekretär Kofi Annan jt maailma liidrid arutavad samuti võimalikke abiprogramme.
Kuid abi on vaja senisest palju rohkem. Kindlustusfirma Munich Re prognoosib, et looduskatastroofi tagajärgedest jagusaamisele võib kuluda üle 14 miljardi dollari.
ÜRO esindaja Jan Egeland hoiatab, et epideemiad võivad tekitada kohalikele elanikele edaspidi umbes sama palju kahju kui üleujutus. Mitme Euroopa riigi tervishoiutalitused soovitavad inimestel tungivalt sellesse piirkonda mitte niipea sõita.
Ennustatakse, et Kagu-Aasia riikide turismitööstus kannatab tugevasti lähiajal, kuid edaspidi peaks olukord tasapisi lahenema.
Kõik sõltub sellest, kui kiiresti ja edukalt riigid suudavad ülesehitustööga toime tulla. Eriti peab vaeva nägema Tai, mida enne katastroofi külastas aastas 10 miljonit turisti ja kus turism andis 6% SKPst. Tai on juba teatanud, et kavatseb kulutada 510 miljonit dollarit Phuketi ümbruse turismiobjektide taastamiseks, Indoneesia tahab investeerida miljard dollarit Põhja-Sumatra taastamisse.
Kahju kannavad veel kohalikud kindlustusfirmad ning lennufirmad. Samas tunnistavad mitmed analüütikud, et vaatamata suurele ohvrite arvule jääb tsunami majanduslik mõju Kagu-Aasiale väiksemaks kui näiteks hiljutise SARSi epideemia mõju, sest see tabas vaeseid ja kehva infrastruktuuriga piirkondi. Osa sektoritele ja eriti ehitustegevusele osutub see isegi kasulikuks.
Rootsis suur abistamistahe
Katastroofist rängalt tabatud Rootsis on esimese nädalaga kogunenud rekordkogus annetusi kannatanute abistamiseks.
Riigi ligi 20 abiorganisatsioonile on annetustena laekunud peaaegu pool miljardit Rootsi krooni (860 miljonit EEK), mis on rekordiline summa nii lühikese aja jooksul, kirjutas eile Rootsi majandusleht Dagens Industri. “Esimeste hulgas, kes rahakoti avasid, olid ettevõtjad,” ütles Johan af Donner, Rootsi Punase Risti infojuht.
Annetused hakkasid laekuma juba päev pärast looduskatastroofi. Rootsi välisministeerium pole täpseid arve avalikustanud, ent pühapäevase seisuga oli veel teadmata kadunud üle 2900 rootslase. Ametlikult on surnuks tunnistatud 52 inimest, nende seas USA personaliotsingufirma Manpower Inc Rootsi juht Mats Sävstam. Hukkunute ja kannatanute seas on palju lapsi.
“Paljud ettevõtted on ülimalt kiiresti eraldanud suuri summasid,” ütles Johan af Donner. “Annetatakse südamest mingeid vastunõudmisi esitamata.” Lisaks pakuvad mitmed firmad lähedasi kaotanud töötajatele psühholoogilist kriisiabi.
Suurimate annetajate seas on riiklik energiahiid Vattenfall 17,3 miljoni Eesti krooniga. Föreningssparbanken teatas 43 miljoni krooni suuruse fondi asutamisest katastroofis vanemad kaotanud laste abistamiseks lisaks Punasele Ristile antud 8,6 miljonile kroonile. Ravimikontsern Astra Zeneca on kriisipiirkonda lähetanud ravimeid ning annetanud 6 miljonit krooni, eile alustati korjandust firma 13 000 töötaja hulgas. Rõivakett Hennes & Mauritz on lastekaitseorganisatsioonile UNICEF annetanud 2,4 miljonit krooni ning seadnud üles korjanduskarbid oma kauplustesse.
Suurematest ettevõtetest on Nordea pank andnud 1,56 miljonit krooni nii Punasele Ristile kui ka organisatsioonile Päästa Laps, kaubanduskett ICA on andnud 1,73 miljonit krooni, Stockholmi börs 173 000 krooni. Ka majandusleht Dagens Industri annab omalt poolt 346 000 krooni. “Praeguses olukorras on tähtis, et kõik aitaksid katastroofi tagajärgi leevendada,” ütles lehe peatoimetaja Gunilla Herlitz.
Abi andma kutsuvad üles Rootsi ettevõtjate keskorganisatsioonid Svenskt Näringsliv ja Företagarna. Kokku on Rootsi ettevõtjad Punase Risti andmetel tänaseks annetanud üle 173 miljoni krooni ning iga päev toob lisa.
Tai Khao Lakist sai Soome puhkajate surmalõks
Suur osa Kagu-Aasia looduskatastroofis kaduma jäänud Soome turistidest peatus Tais Khao Laki piirkonnas, mille hiidlaine peaaegu maatasa tegi.
Soome Punasele Ristile oli eilse päeva seisuga kannatanute abistamiseks laekunud annetustena 134 miljonit krooni. Ettevõtetest on suurima annetuse Kauppalehti andmeil teinud Nokia, kuid summat ei avalikustatud. Kiiresti reageerisid ka suured kaubandusketid — SOK eraldas juba läinud nädalal 156 000 krooni, Kesko teatas, et toetab katastroofis kannatanud lapsi 328 000 krooniga. Soome ettevõtjate keskliit on organisatsiooni poolt annetanud 93 800 krooni. Soome valitsus toetab Kagu-Aasia looduskatastroofi ohvreid 70,4 miljoni krooniga ning on vajadusel valmis summat suurendama. Oma uue aasta kõnes avaldas Soome president Tarja Halonen kaastunnet katastroofis kannatanutele ning kutsus kõiki kodanikke üles jõudu mööda abi andma.
Ametlikult on surnuks tunnistatud 14 soomlast, nädalavahetuse seisuga puudusid andmed 186 piirkonnas viibinud soomlase kohta.
