Sõerd soosib ekstööandjat
Eesti riik on salaalkoholi suure levikuga olnud hädas pidevalt, kuid sarnast maksumärgi süsteemi pole kunagi juurutatud. Kui aga maksuameti eksjuht Aivar Sõerd rahandusministriks sai, olles vahepeal töötanud Eesti ainsas sertifitseeritud turvatrükikojas Vaba Maa, viidi maksumärkide asi kiiresti ellu.
Rahvusvahelises hankes eesti keele nõue
Mõned päevad tagasi maksu- ja tolliameti väljakuulutatud hankes nõutakse maksumärkide trükkijalt spetsiifilist CWA sertifikaati, selline tunnistus on Eesti trükikodadest ASil Vaba Maa. Veel seisab mahult alla miljoni euro aastas jääva rahvusvahelise hanke pakkumise kutses, et pakkuja peab olema võimeline vastu võtma elektronposti teel eestikeelseid tellimusi ja et turvatrükiste müügi netokäive peab pakkujal eelnenud majandusaastal olema vähemalt 10 miljonit krooni.
Vaba Maa eelmise, 2004. aasta augusti lõpus lõppenud kaheksakuulise majandusaasta käive oli 17,7 miljonit krooni, sellest 13,4 miljonit krooni moodustas majandusaasta aruande andmeil turvatrükiste tootmine ja müük.
Vaba Maa kuulub 100 protsenti ASile Infortar, mis on ka Tallink Grupi suurim aktsionär. Pisitilluke osalus Tallinki omanikfirmas Infortar on ka Sõerdil — 0,18 protsenti.
Rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et alkoholi maksumärkide kasutuselevõtu ettepanek tuli selle aasta juunis käibe- ja aktsiisimaksu pettuste tõkestamise komisjonilt, mida Sõerd ise juhib. “Varem on ka maksumärkide teemat kaalutud valitsustes, kuid ellu pole erinevatel põhjustel suudetud viia,” ütles ta.
Sõerd usub, et tänu maksumärkidele suureneb alkoholiaktsiisi laekumine 50–80 miljoni krooni võrra aastas. “Tubaka maksumärgid on meil kasutusel 1995. aastast ja on end väga hästi õigustanud — aktsiisi laekumine tõusis kordades pärast nende käikulaskmist,” lisas Sõerd.
Kas trükikoda Vaba Maa suudab trükkida alkoholi maksumärke? “Ma ei oska seda öelda. Ma ei teadnud sedagi, et hange on juba välja kuulutatud,” ütles Sõerd. Küsimuse peale, kas Sõerdi eelmise töökoha ja rahandusministriks saades kohe kiiresti maksumärkide asja elluviimise vahel on seos, sõnas Sõerd: “Teate, ma olen kõva kohtuskäija, nii et ärge esitage meelevaldseid seoseid. Mina pole põhjust andnud sellisteks seosteks.”
ASi Vaba Maa juhatuse liige Marek Mägi ütles, et kindlasti osaleb ettevõte maksumärkide riigihankel, kui tehnilised tingimused sobivad. “Mulle on üllatuseks, et see hange nii ruttu välja kuulutati ja sellepärast ei ole ma veel näinud hanke tehniliste tingimuste kirjeldusi,” rääkis Mägi reedel. “Kui tahetakse panna maksumärk paberi kujul, siis on see meie töö, kui aga hologrammina, siis meie seda teha ei suuda.”
Maksumärgi vorm paika panemata
Maksu- ja tolliametist öeldakse, et tulevane alkoholi maksumärk peab olema kolmemõõtmeline turvatrükis. “Ta võiks olla nagu Liviko hologramm, kuid me ei ole seda nõuet kuigi täpselt paika pannud, ootame ja vaatame, mida hankel osalejad välja pakuvad,” teatas maksu- ja tolliameti pressiesindaja. Eesti keele nõue on aga hankesse pandud selleks, et võimalike vaidluste korral kaitsta tellijat. Selline keelenõue on maksuameti andmeil täiesti tavapärane praktika.
ASi Liviko juht Janek Kalvi ütles, et Liviko on üks alkoholi maksumärgi juurutamise suuremaid pooldajaid. “See aitaks võidelda salaalkoholi vastu, mis liigub legaalses kaubandusvõrgus — ja sellist alkoholi pole just mitte vähe,” rääkis Kalvi.
Ettevõtetele toob maksumärk lisakulutusi
Kalvi ütles, et maksumärgi juurutamine toob ettevõttele kindlasti lisakulutusi — tuleb palgata inimene, kes hakkaks haldama maksumärkide süsteemi, ning tuleb investeerida seadmetesse, mille abil pudelitele maksumärgid peale kleebitakse. “Kulutused asjale aga jäävad kindlasti väiksemaks kui kokkuvõttes asjast tõusev tulu,” lisas Kalvi.
Endine rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et alkoholi maksumärkide teema on olnud periooditi üleval juba vähemalt kümme aastat. Varem on nii maksu- ja tolliameti kui ka rahandusministeeriumi seisukoht olnud, et maksumärkide juurutamine on liiga kulukas võrreldes sellest tõusva tuluga. “Minule teadaolevalt kasutatakse maksumärke Euroopas suhteliselt vähe ja suund on pigem nendest loobumisele,” ütles Veskimägi. “Salaalkoholi müük käib niikuinii ilma nõuetekohase dokumentatsioonita, selle vastu ei aita ka maksumärgid, mille võltsimine tänapäevase trükitehnoloogia juures pole kurjategijatele ületamatu takistus.”
Trükikoda Vaba Maa on ennegi olnud maksuameti soosik
Vaba Maa on varemgi olnud maksumärkide trükkimisel maksuameti soosik, kuigi pakub kallimat teenust kui välismaised konkurendid.
Aastatel 2004–2008 on maksu- ja tolliamet plaaninud kokku ligi 448 miljoni sigareti maksumärgi ostmiseks kulutada 60 miljonit krooni, mis teeb ühe maksumärgi hinnaks 13,39 senti. Eelmisel kevadel korraldatud riigihange näitas samas, et üks Saksamaal tegutsev turvatrükifirma on valmis tubakaaktsiisi maksumärke trükkima ka vaid 1,77 sendi eest ehk ligi seitse korda odavamalt, kui maksuamet on arvestanud. Kuid ikkagi valiti sigarettide maksumärke trükkima Vaba Maa, kes teeb seda ka praegu.
Kohtuvaidlus tolle konkursi ümber kestab konkursil osalenud Saksa firmaga Schleicher & Schuell Security Printing GmbH tänini.
Kuu aega tagasi kuulutas maksu- ja tolliamet välja uue riigihanke tubakaaktsiisi maksumärkide trükkija leidmiseks. Pakkumised tuleb esitada 3. jaanuariks 2006. Erinevalt alkoholi maksumärkide trükkijalt ei nõuta sigaretimaksumärkide tükkijalt, et ta suudaks vastu võtta eestikeelseid tellimusi, piisab, et ta suudaks võtta vastu tellimusi e-posti teel.
Kuni selle riigihanke käigus pakkujaga lepingu sõlmimiseni valmistab tubakaaktsiisi maksumärke Vaba Maa. Vaba Maa trükib maksu- ja tolliametile ka hasartmängu maksumärke.
