Soja — väärtuslik toiduaine

 (7)
Soja — väärtuslik toiduaine
tootefoto---

Viimastel aastatel on poelettidel üha rohkem saada sojatooteid. Soja on teadupärast hea valguallikas ja sobib eriti piimaallergikutele. Soja kasvatamist on katsetatud ka Eestis.

Sojaubade turvalisel tarbimisel on pikk ajalugu, mis ulatub 11. sajandisse enne meie ajastu algust. Esimesed teated pärinevad Põhja-Hiina idaosast. Alates esimesest sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani võeti soja kasutusele paljudes Aasia maades, kaasa arvatud Jaapanis ja Indias. 1765. aastal toodi sojauba USAsse. Sellest ajast alates on sojast saanud paljude jaoks tähtis toiduosa ja soja on saanud tänu temas leiduvatele toitainetele ja tervist edendavatele omadustele hilisematel aastatel taimetoitlaste ja toortoiduliste poolehoiu osaliseks.

Toiteväärtus

Soja (Glycine max) on konkreetselt heaks valkude allikaks, sisaldades kaheksat inimkehale vajalikku aminohapet. Sojapiim ja teised sojatooted on rikkaks rikastamata rasvhapete allikaks (kaasa arvatud „head rasvad“ — Omega 3) ja samuti on sojatooted kolesteroolivabad.

Lehmapiimaga võrreldes sisaldab sojapiim vähem küllastunud rasvhappeid ja rohkem kolesteroolitaset vähendada võivaid vajalikkeküllastamata rasvhappeid.

Sojatooted pakuvad suurepäraseid haigustega võitlevaid antioksüdante, B grupi vitamiine (kaasa arvatud folaat, ehk looduslikult eksisteeriv veeslahustuva vitamiini B9 üks vorme) ja rauda. Kaltsiumiga rikastatud sojatooted, nagu sojapiim ja tofu on selle tähtsa mineraali väärtuslikeks allikateks, ilma tavalistes piimatoodetes oleva rikastatud loomse rasva, loomse valgu (kaseiini) ja kolesteroolita.

200 ml sojapiima sisaldab suure osa kogu päeva kaltsiumivajadusest.

Paljud sojatoidud sisaldavad samuti väärtuslikke kiudaineid, millised on olulised seedesüsteemi tervislikuks toimimiseks ja kolesterooli hulga vähendamiseks.

Allikas: Eesti Sojaliit