Sõjatööstus õitseb: ISIS-e terror annab tööd ja leiba

 (70)
Sõjatööstus õitseb: ISIS-e terror annab tööd ja leiba
USA mereväe F-35Foto: Scanpix/ Reuters

13. novembri terroriaktid Pariisis ühes laienenud võitlusega ISISega on toonud kaasa muutuseid Euroopa riikide kaitsepoliitikas. Mitmed riigid on üle vaadanud relvajõudude kärpeplaane ja mõned suisa suurendavad sõjalisi kulutusi. Raha jagub küberturvalisusest hävituslennukiteni ja soomukiteni, kirjutab Bloomberg.

Prantsusmaa, kus Dassault Aviation toodab Rafale hävituslennukeid, on peatanud kava vähendada relvajõude ligi 10 000 mehe võrra. Saksamaa suurendab sõjalisi kulutusi 8 miljardi euro võrra. Suurbritannia plaanib kulutada täiendavad 12 miljardit naela kaitsekulutusteks.

Aastate pikkuse kärpimise järel on Euroopa riikide valitsused üle vaatamas oma kaitsepoliitikat. Varem mõjutasid neid Afganistanis ja Iraagis tegutsemise kulud ning ka kasinuspoliitika. Omamoodi äratuskellaks oli mullune Krimmi annekteerimine Venemaa poolt.

„2015-2019 perioodil kulutatakse Lääne-Euroopas täiendavalt 50 miljardit dollarit kaitsekulutusteks,“ ütles IHS Jane'si kaitseeelarvete analüütik Fenella McGerty.

Suurbritannia on kasutanud hiljutistel pommitusmissioonidel vananevaid Panavia Tornadosid. Suurbritannia peaminister David Cameron teatas, et BAE ehitatud Eurofightersid saavad täiendava pommitusvõimekuse, mis lubab neil mängida aktiivsemat rolli. Lennukite eluiga pikendatakse 10 aasta võrra.

Seotud lood:

Suurbritannia ostab välja kõik tellitud 138 Lockheed Martini F-35 hävituslennukid. Nende saabumine kuni 2023. aastani võimaldab võtta kasutusse 2 uut lennukikandjat. F-35 ehitusel on USA ettevõtte partneriteks BAE ja mootorite poolel Rolls-Royce Holdings.

Airbus Group pakub A400M transpordilennukitele ja A330 tankerlennukitele uuendusi.

Saksamaa ostab Euroopa õhutõrjesüsteeme MEADS ning tellib uusi sõjalaevu.

Midagi kukub Euroopa kaitsekulutuste kasvust ka USA ettevõtetele. Cameroni teada antud kolmest suurest kaitsetellimusest kahe osapooled on mõlemal pool Altlandi ookeanit. Boeing võitis 9 merepatrulllennuki tellimuse. General Dynamicsilt telliti 600 soomukit. Samas on Suurbritannia lahendanud kaitseeelarve rahaprobleemi maad müües ja mõnda kaitsetellimust vähendades. Näiteks BAE ostetakse vaid 8 fregatti 13 asemel.

Kaitsetööstuse aktsiatel on läinud hästi.

Northrop Grumanni aktsia on aastaga tõusnud 27%, aktsia hinna-kasumi suhtarvu ehk P/E näit on 20. Raytheoni aktsia on aastaga tõusnud 21%. Selle aktsia P/E on 20. Lockheed Martini aktsia tõusis aastaga 23%, aktsia P/E on 20. General Dynamicsi aktsia aastane tõus on vaid 2,4%. Aktsia P/E on 16. Rootsi Saabi aktsia on samal ajal tõusnud 28%, kuid see aktsia on võrreldes ettevõtte teenitud kasumiga kallis – P/E on 33. BAE Systemsi aktsia on tõusnud Londoni börsil 13%, aktsia P/E on 23.

Kui vaadata USA aktsiaturu aastast tõusu, siis on kaitsetööstuse aktsiatel läinud hästi. USA S&P 500 aktsiaindeks on tootnud vaid 2,9%. Kaitsetööstuse aktsiate P/E on küllaltki aktsiaturu keskmise lähedane. S&P 500 indeksi P/E on 23.

Sektori probleemiks on sõltuvus vähestest, et mitte öelda ühest kliendist, kelle võlakoormus on kõrge.

Rootsi rahvusvahelise rahu uurimisinstituudi andmetel olid maailma kaitsekulutused 2014. aasta ligi 1,8 triljonit dollarit. Sellest 34% moodustasid USA sõjalised kulutused. Järgnesid riigid, kuhu USAst sõjatehnikat eksportida ei saa – Hiina osa oli 12% ja Venemaa 5%, Sõjalistelt kulutustelt järgmise NATO liikmesriigi Prantsusmaa kaitseelarve moodustas vaid 3,5% maailma kaitsekulutustest.

Mis saab tulevikus USA kaitsekulutustest, selles on oma osa öelda USA järgmisel presidendil.