Soolane kindlustus auto eest

 (19)
Liiklusummik
LiiklusummikPostimees/Scanpix

Kohustuslik liikluskindlustus maksab Tallinnas pea kolm korda rohkem kui Riias või Vilniuses, põhjuseks lisaks erinevale seadusele ka väiksem konkurentsivõitlus Eesti kindlustusseltside vahel.

Baltimaades populaarsemate sõiduautode hulka kuuluva uue Toyota Corolla aastane liikluskindlustus maksab Tallinnas üle 3000 krooni, seevastu Riias ja Vilniuses saab kindlustuse kätte veidi enam kui tuhande krooniga.

“Eestis on suhteliselt stabiilne ja väljakujunenud kindlustusturg, naabritel aga toimub tihedalt muudatusi — käesoleval ajal käib nende juures kindlustusturu uus ümberjagamine,” põhjendas hinnavahet ASi ERGO Kindlustus juhatuse liige Georg Männik.

Hansa Kindlustusmaakleri OÜ projektijuht Margus Liigand ütles, et üks võimalik hinnavahe põhjus on ilmselt selles, et Lätis ja Leedus ei sõltu hinnad nii palju piirkondadest ja varasematest kahjudest. “Kui võtta piirkonnaks Põlvamaa ja koefitsiendiks 0,4, siis sain soodsaimaks hinnaks 453 krooni aastas,” ütles Liigand. “Kuigi piirkond ja kliendi varasemad kahjud muudavad hinda ka Lätis, siis ilmselt mitte nii palju kui Eestis. Selline hinnaerinevus kehtib seega pealinlasest kliendile, kes varem kindlustust teinud ei ole.”

“Hinnangu andmiseks on vajalik siiski analüüsida põhjalikumalt,” lausus Raul Suup QBE Kindlustuse Eesti ASist. “Paari-kolme või ka kümne ja saja näite varal ei saa kindlasti anda üldhinnangut “odavam”-”kallim”, sest ainuüksi makse arvutamise alused on kolmes riigis oluliselt erinevad.”

Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse ASi peadirektor Margus Luih ütles hinnaküsimiste peale, et ei saa kahjuks neile ammendavat vastust anda, sest Seesami Läti ja Leedu sõsarettevõtete tooteportfelli ei kuulu kohustuslik liikluskindlustus. “Kuna riigiti on kindlustustingimused erinevad, siis kindlustusmaksete võrdlemine ei kajasta olukorda objektiivselt,” teatas Luih.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Kristjan Niinemaa nentis, et eri riikides on liikluskindlustuse süsteemid reguleeritud üsna erinevalt, lisaks on turud erinevates arengufaasides ning seetõttu ei ole nn Big Mac’i indeksi koostamisest tuttavate võtete rakendamine mõistlik. “Soovitan pärida ka muude sõbralike ELi liikmesriikide vastavaid noteeringuid,” soovitas Niinemaa. “Kustkohast on pärit nn Eesti tariifid ja miks numbrid on just sellised — selgitusi oskavad anda kindlustusseltside kõneisikud.”

“ELi põhimõtete kohaselt peab finantsteenuste hind kujunema vaba konkurentsi tingimustes ja riik ei tohi ega saa oma sekkumisega teenuse hinda mõjutada,” lausus finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp.

Liikluskindlustuse seaduse säte, mis annab õiguse nõuda tariifi korrigeerimist, sätestab tema sõnul olukorra, kus tariifide korrigeerimine on vajalik kindlustusandja maksejõulisuse tagamiseks.

Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu andis teada, et liikluskindlustuse hinnavahe eri riikides on huvipakkuv, kuid hetkel amet sellega ei tegele.

Erinevalt kaskokindlustusest ei saa eestlased kohustuslikku liikluskindlustust teha teistes ELi liikmesriikides, sh Lätis ja Leedus. Kaskokindlustuse puhul küsivad samas Eesti seltsid enam-vähem sama hinda kui nende Leedu ja Läti kolleegid.

Sel teisipäeval teatas Liikluskindlustuse Fond, et hakkab kindlustamata sõidukite¬ga seotud riskide vähendamiseks sügisest autosid sund¬kindlustama.

Seadus jätab tariifid seltsi otsustada

Liikluskindlustuse seaduse järgi otsustab tariifid kindlustusandja, arvestades liikluskindlustuse statistikat, sõidukiga eelmisel kindlustusperioodil põhjustatud liikluskahju, kindlustusmaksega kaetud perioodi pikkust ning muid tegureid.

Tariif sisaldab ka kindlustusandja tegevuskulu, mis muu hulgas katab Garantiifondi liikmemaksu ning finantsinspektsiooni järelevalvetasu.

Kui finantsinspektsioon on seisukohal, et kindlustusandja rakendatavad kindlustusmaksed ei ole piisavad hüvitiste väljamaksmiseks ning kahjukäsitluskulude ja tegevuskulude katmiseks, on finantsinspektsioonil õigus teha kindlustusandjale ettekirjutus tema tegevuse korrigeerimiseks.

Seltsid ei kibelenud hindu avaldama

Kõik algas sellest, et ükspäev tagurdas naabritüdruk koduhoovis mu auto esikapotile väikese mõlgikese. Järgmisel päeval selgus, et minu auto remontimine läheb tema kindlustusseltsile veidi üle 13 000 krooni maksma… Üks hea sõber, ühe suure elukindlustusseltsi juhatuse liige, väitis, et kuna väikese mõlgikese üleslöömise asemel vahetatakse pigem terve kapott välja, siis just selle pärast ongi meie liikluskindlustused mitu korda kallimad kui Lätis ja Leedus. Otsustasin tema sõnu kontrollida.

Järgnev nädal kujunes piinarikkaks. Olgugi et päris mitmed siinsed kindlustusseltsid on esindatud ka Lätis ja Leedus, ei suutnud (tahtnud — toim.) nad näiteks valitud auto kindlustamiseks hinnapakkumist teha.

“Meil puudub ühtne andmebaas,” väitis ühe seltsi juht. “Me oleme täiesti erinevad ettevõtted, pealegi ei saa niimoodi kindlustuste hindu üldse võrrelda,” puikles teise seltsi juht. Nimesid ei hakka nimetama — pärast teatab jälle keegi, et ajakirjandus pole objektiivne, vassib, teeb liiga ja nii edasi.

Minu Mini kapott saab vahetatud juba kahe nädala pärast.

Eesti seadus kannatanusõbralikum

Läti ja Leedu liikluskindlustuse seadus erineb Eesti omast. Tulemuseks on, et tänasel päeval on Eestis rohkem registreeritud toimunud kahjusid kui Lätis ja Leedus, kus kehtib nõue kutsuda politsei avariipaika ja süülisele osapoolele määratakse ka reaalne rahaline karistus. See on viinud olukorrani, kus väiksemad avariid lahendatakse omavahel ja kindlustushüvitise nõudmiseni ei jõutagi.

Oluline erinevus on ravikulude korvamise metoodikas. Eestis kehtib kord, kus haiglad võivad esitada arve otse kindlustusseltsile, see süsteem erineb osaliselt Lätis ja Leedus.

Eestis korvatakse reeglina remonditööd seda teostavale ettevõttele. Meie naabrite puhul hüvitatakse kulud reeglina sõltumatu eksperdi eelarve alusel. See aga vähendab kahjukoormatist kindlustusseltsidele.

Eesti seadus on kannatanusõbralikum. Paraku tähendab aga see ka kõrgemat kindlustusmakset.

Eesti Energia maksab miljon krooni aastas

Eesti Energia (Eesti Energia AS, OÜ Jaotusvõrk ja OÜ Põhivõrk) maksab kohustuslikku liikluskindlustust ligikaudu miljoni krooni ulatuses igal aastal. Meil on 1800 inimese kasutada umbes 700 autot, millest 81% on põhivarasse kuuluvad eriotstarbelised autod (kaubikud, väikekaubikud, maasturid jms).

Eesti Energia maksab kõigi nende autode pealt kindlustusmakseid ning loomulikult oleks madalamad kindlustuse hinnad oluliseks kulude vähendajaks ning me tegeleme sellega ka pidevalt, korraldades hankeid.