Soome kaalub biokütuse alternatiivi

Kütuste üldine hinnatõus on ergutanud Soomes debatti biokütuste laiemast kasutamisest ka transpordisektoris, kus naaberriik Rootsi on juba kindlustanud pika edumaa.

Nädalapäevad tagasi lõi Soome kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen töögrupi, mis hakkab uurima biokütuste perspektiivi transpordi alal. Seni on Soomes põhirõhk olnud biokütuste kasutamisel elektri- ja soojatootmises, kuna see on väiksemate kuludega ja keskkonnale mõjusam. Argument on olnud, et liiklusest õhku paiskuv saastekogus on suhteliselt väike.

Teine argument on olnud maksutulu. Kui biokütuse kasutamisele teha maksusoodustusi, nagu näiteks Rootsis ja Saksamaal, jääks riigil see raha saamata. Kui biokütus maksust vabastada, läheks ELis aastaks 2010 seatud eesmärgi täitmine — suurendada biokütuste (biodiisel, bioetanool, biogaas) osakaal transpordis 5,75 protsendile — Soome riigile maksma 120 miljonit eurot. Nii pole Soome seni soodustuste tegemise teed läinud.

Hetkel on biokütuste osakaal Soome transpordisektoris kaduvväike — ca 0,1%, mis on ELilt pälvinud mitu märkust. Selle aasta lõpuks peaks biokütuste osakaal ELi riikide transpordis küündima 2%, võrdluseks on Rootsis vastav näitaja 3%. Rootsis on ka kasutusele võetud Soomes välja töötatud bioetanooli tootmise tehnoloogia, millele kodumaal rakendust ei olnud. Esimene tehas avati 2001 ning praegu on plaanimisel 4 miljardi Rootsi krooni suurune investeering kolme uue tehase rajamiseks.

Seoses ELis kavandatava suhkrureformiga on aga nüüd ka Soomes alanud arutelud, kas mõnda suhkrutehast, mis muidu läheks sulgemisele, ei saaks rakendada bioetanooli valmistamiseks. Erinevalt Soome valitsusest toetab Rootsi biokütuste kasutamist transpordisektoris juba väga aktiivselt, mis võib osaliselt johtuda ka kohaliku autotööstuse heast lobitööst. Biobensiin E85 on Rootsis kütusemaksudest täiesti vabastatud ning viimases riigieelarves suurendas ja pikendas valitsus aastani 2011 maksusoodustusi biokütusel sõitvatele autodele.