Soome memmedel on rohkem mahedausku ning ka raha
Chaneli stiilis vanaproua, kaelakeed ja käevõrud ümber, otsib toidulettide vahel mahetooteid, uurides ülima põhjalikkusega just ökomärgiga kaupu.
Täpselt nii, nagu meie pensionärid otsivad odavamat, valivad põhjanaabrite eakad toidukorvi kõige tervislikumad tooted.
Ja valik on rikkalik: 0% ja 1,5% mahepiim, lisaks on laktoosivaba mahepiim, samuti D- või B-vitamiiniga rikastatud piimajook.
Eesti poelettidel valitseb aga mahepiima alal peaaegu tühjus – näiteks Tallinnas Stockmanni kaubamajas on esindatud vaid Pajumäe talu mahe toorpiim.
Ka maheleibu saavad Soome memmed haarata pea igast poest mitukümmend sorti. Nõudlus on kasvanud paari viimase aastaga ja kaubavalik lettidel üha laieneb.
“Mahetoidu ostjate seas on tõepoolest üllatavalt palju pensionäre,” kinnitab Soome mahetootjate ühistu ekspert Mikko Rahtola. Seega – eakate huvi oma tervise ja tervislikuma toidu vastu on tõusmas.
Mahetoitu eelistavad Rahtola sõnul ka need linnainimesed, kel puudub side maaga, samuti rohelise mõtteviisiga noored, väikelaste vanemad ja muidugi kõrgema sissetulekuga tarbijad, gurmaanid ja kokkajad.
Rahas pole küsimus
Soomlasi huvitab üha rohkem ka see, mida söövad lapsed lasteaedades ja koolides või vanainimesed hooldekodudes.
Nii on Helsingi kulinaaria-strateegia seadnud eesmärgiks tõsta 2015. aastaks mahetoidu osakaalu lasteaedade toidust juba 50%ni. Ka kinnitavad soomlased, et tervemad on need eakad, kes joovad iga päev värsket mahla.
“Täiskasvanute toitumisharjumusi nii kergelt enam ei muuda, aga nüüd õpetame lapsi hindama mahetoitu. Varsti hakkavad lapsed õpetama vanemaid, mida nood sööma peaks,” toob esile Helsingi kulinaariastrateegia projektijuht Wilhelm Relander.
“Tavatoodangust on mahetooted küll 30 protsenti kallimad, köögiviljad isegi 100 protsenti, aga meie ostujõud on ka kõrgem kui eestlastel,” selgitab Soome mahetootjate ühistu ekspert Mikko Rahtola. “Nii et tervislikuma toidu peale kulutavad Soomes raha ka tavalised inimesed, mitte üksnes jõukamad.”
Soomlased kulutavad toidule vaid 13%, samas kui Eestis läheb toidu peale juba ligi kolmandik sissetulekust.
Praegu moodustab mahetoodete müük Soomes 1,2% turuosast, mahepiimatoodete osakaal on tõusnud juba 8%ni.
Puudus mahepiimast
Soome kaupmeeste huvi mahetoidu osa tõsta on ilmselge.
Helsingi südalinnas asuvas Stockmanni kaubamajas avati vaid paar kuud tagasi suurim mahetoodete osakond Herkku Delikatessen 800 mahetoiduga.
Lettidel laiutavad mahejahud, lisaks müüakse lahtiselt paarikümmet sorti helbeid speltajahust, riisist, hirsist, kaerast.
Reas on rukki-, kaera- ja kartulileivad, sepikud, saiad. Mahepiimatoodete – piima, keefiri, jogurtite, kohupiimade ja võiete müük läheb juba nii hästi, et kõik tooted siia osakonda ei mahugi.
“Hittkaubaks on vabapidamisel kanade mahemunad, seda hoolimata kahekordsest hinnast, aga suur nõudlus on ka juustu ja lihatoodete järele,” räägib Mikko Rahtola. Müügil on herefordi liha kilohinnaga 21.90, herefordi hakkliha 14.90. lisaks fileed, singid, vorstid.
Stockmanni müügijuht Seppo Nyberg on müügiga igati rahul. Suurem osa toidukaubast on kohalikest taludest pärit toormest.
Kaupade seas torkavad silma ka Prantsuse, Itaalia ja Saksamaa tooted, samas Eesti sinimustvalge märki ei paista kusagilt.
Seppo Nyberg selgitab, et nemad pole küll sihilikult Eesti mahetoitu eiranud. “Euroliidu liikmena ei tee me takistusi teiste riikide kaubavoogudele, meile on kõige tähtsam toidu kvaliteet,” rõhutab ta.
“Mahetalunikel on juba raskusi piimanõudluse täitmisega,” räägib Mika Virtanen Soome põllumeeste ja metsaomanike keskliidust (MTK).
Ta lisab, et Soome farmerid ei kipu nii kergesti mahetootmisele üle minema. Selleks on vaja teha põhjalikke ümberkorraldusi tootmises, samuti lisainvesteeringuid. Üleminekuaeg mahetootmisele on kolm aastat.
Mahepõllumaad on Soomes praegu 180 000 ha, mis on 8% kogu haritavast maast. Mahetalunikke on umbes 4000, mahepiimafarme 121.
Samas on Soome farmerid Virtaneni sõnul juba püstitanud loosungi: 2030. aastaks 50% tootmisest mahedaks!
“Meil on mahetootjaid juurde vaja, sest puudus on eri toodetest, eriti piimast,” kinnitab ka Mikko Rahtola. Eestist on küll vilja Soome veetud, aga mitte mahepiima.
Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja Soomes Valdar Liive leiab, et meie mahetootjad võiksid saada võimaluse oma toodete ühekordseks esitluseks Põhjamaade suurimas mahetoidu osakonnas Helsingi Stockmannis.
Suur samm oleks aga seegi, kui Eesti kauplustes pandaks põhjanaabrite eeskujul kõigile mahetoodetele vaid roheline hinnalipik.
