Soome sadamad võivad külmast kasu lõigata

Ajal kui Eesti ja Peterburi sadamad on Läänemere viimase 15 aasta raskeimate jääolude tõttu suurtes raskustes, näeb Soome selles oma sadamate konkurentsieelist.

Soomlased on praegu eestlastest ja venelastest igatpidi paremas seisus. Kui kõiki Eesti sadamaid peab lahti hoidma üksainus vana, 1993. aastal Soomest ostetud jäämurdja Tarmo, siis neil on jääd murdmas korraga seitse laeva. Ja peale selle võivad nad endale lubada luksust hoida veel kaht jäämurdjat sadamas. Nordica ootab mereleminekut ning Soome kõige võimsam jäämurdja Sisu seisab sadamas seetõttu, et ülivarase jäätumise tõttu ei ole jõutud talle õigel ajal paigaldada satelliitsideantenni. Niipea kui Sisu antenni peale saab, suundub ta Põhjalahele.

Muretu Soome aga olla ei saa, kuna tervelt 80% tema väliskaubandusest käib mere kaudu. Üheksa jäämurdjaga loodab ta laevateed enam-vähem lahti hoida, kuid terve Läänemere jäätumise korral on selge, et mitmed veosed hilinevad.

Kotka sadama tegevdirektor Kimmo Naski ütles Taloussanomatele, et kui praegustest ilmaoludest midagi positiivset otsida, siis konkureeriva Tallinna ja Peterburi sadamaga võrreldes on Kotka sadama olukord tunduvalt parem. “Kui külm peaks jätkuma, siis jaanuari lõpus võime osa nende vedudest endale saada,” lisas ta.

Külmast talvest loodab kasu lõigata ka Läti Ventspilsi sadam, mida Vene naftafirmad on otsustanud boikoteerida ja kasutada rohkem Primorski sadamat. Nagu ütles Ventspilsi sadama juhatuse esimees Aivars Lembergs, on Peterburi ja Primorski sadama jäävangi sattumise järel huvi jäävaba Ventspilsi sadama vastu taas kasvanud. “Jutud Ventspilsi sadama tähtsuse kadumise kohta on enneaegsed,” väitis Lembergs.