Skandaal lahvatas juuni keskel, kui Soome firma Helsinki Consulting Group (HCG) sai kohaliku maksuameti kirjaliku ettekirjutuse tasuda riigile tulumaksu nende Eestis asuva tütarfirma kasumilt. Tütarfirma Esko Koolitus ja Konsultatsioonid teenis 2000. aastal 2,1 miljonit krooni kasumit, millest 2001. aastal maksti dividendidena välja pool miljonit krooni ning Eesti riigile tasuti summa pealt maksud. Nüüd leiab Helsingi ja Uudenmaa maksuameti revident Jouni Weckström, et HCG võlgneb kasumi jaotamata osa pealt kohalikule maksuametile Soomes ligi miljon eesti krooni eest tulumaksu.

Weckström ei nõustunud kõnealust juhtumit kommenteerima, kuna lahendust olukorrale pole veel leitud, kuid tema jutust tuleb selgelt välja, et tegemist on juba vanema juriidilise probleemiga — Eesti ja Soome maksuseadused ja -poliitika on teineteisest lihtsalt väga erinevad — ning tõenäoliselt ei jää HCG juhtum ainsaks omataoliseks.

“Tegemist on puhtalt juriidilise probleemiga, millele iga firma oleks pidanud mõtlema enne Eestisse investeerimist. Kui nad professionaalidena pole seda aga teinud, siis on nad ignoreerinud oma kohustusi,” teatas Weckström, viidates Soome välismaiste vaheühingute aktsionäride maksustamise seadusele, mille kohaselt puudutab kõnealune pretsedent ettevõtteid, mis ei tegele asukohariigis tööstusliku tootmisega; millest üle poole kuulub Soome residentidele ning mis maksavad asukohariigis makse vähem kui 3/5 Soome tulumaksust. Hetkel on Soomes tulumaks 29%, Eestis aga ettevõtted kasumi pealt üldjuhul tulu ei maksa ning seega ütlebki Weckström, et siinne maksumäär on selgelt liiga madal.

“Olukorra kirjeldamiseks võib tõesti kasutada sõna offshore,” ütles Weckström. “Mulle ei meeldi selle sõna kõla ja ma ei tahaks sellega siduda Eesti ettevõtteid, kuid Eestis on praegu olukord, kus firma kasumit ei maksustata ning see tähendab, et raha jääb igaveseks firma käsutusse,” lisas ta.

Soome maksuameti vanemkonsultandi Sami Koskineni sõnul võib Weckström tõesti sellise ettekirjutuse teha, kuid kuna firma pole sellega nõus, läheb asja lahendamine kõigepealt regionaalsesse apellatsioonikomisjoni. Kui ka seal pooled kokkuleppeni ei jõua, siis edasi administratiivkohtusse ning lõpuks ülemkohtusse välja.

Sisuliselt tähendab see seda, et enne paari-kolme aastat asjas selgust loota ei ole. “Omavalitsust esindav ja selle huvide eest seisev ametnik, nagu härra Weckström, on kohalikest maksuametnikest sõltumatu ning võib sekkuda maksuameti tehtud otsustesse ja neid ka edasi kaevata,” rääkis Koskinen, kes nõustub Weckströmiga selles, et tegelikult on probleem õhus olnud juba mõnda aega ning garantiid, et selliseid juhtumeid rohkem ei tule, ei saa tema sõnul anda enne, kui on olemas ülemkohtu pretsedent.

Ülemkohtusse jõuab asi üsna kindlalt, kuna HCG on veendunud, et maksuameti nõue on ebaseaduslik. “Meie advokaatide hinnangul on tegemist suure veaga. Te võite ette kujutada, kui halb sellise pretsedendi tekkimine oleks! Kõik Eestis asuvad Soome tütarfirmad, mis tegelevad teeninduse ja transpordiga, peaksid hakkama maksma tulu eest makse Soome ja dividendide eest Eestisse. Maksumäär tõuseks ligi 50%! See mõjutaks kõiki investeeringuid Eestisse,” on HCG juht Pentti Yletyinen emotsionaalne.

Juba ette läbikukkunuks hindab Soome maksuameti plaani ka Soome Tööstuse ja Tööandjate Liidu maksupoliitika ala juhataja Tero Honkavaara, kes ütles eilses Kauppalehtis, et kuna Eesti ei ole offshore-riikide nimekirjas, siis ei saa Eesti suhtes rakendada ka offshore-riike puudutavaid maksureegleid. “See juhtum näitab vaid halba asjatundmist,” tsiteerib Honkavaarat Kauppalehti. “Paistab, et maksuametnik on tegutsenud omapäi asjas, mille kohta on olemas selged maksuseadused. Eestit ei saa nii lihtsalt offshore-riikide hulka panna.”

Miks Eesti ei ole maksuparadiis
Asjaolu, et Eestit ei saa rahvusvaheliselt paika pandud kriteeriumite järgi lugeda nn maksuparadiisiks või offshore-piirkonnaks, on kinnitanud nii OECD kui ka Euroopa Komisjon. Madal maksumäär ja isegi tulumaksu puudumine ei muuda iseenesest riiki maksuparadiisiks, selleks peab riigi maksusüsteem vastama ühele või mitmele järgnevatest kriteeriumitest:
-maksusoodustus (soodne režiim) laieneb ainult mitteresidentidele või tehingutele mitteresidentidega;
-soodustust hoitakse lahus siseturust (kohalikest maksumaksjatest) nii, et see ei mõjuta riigi maksutulusid;
-soodustust võimaldatakse isegi ilma igasuguse majandustegevuseta ja olulise majandusliku kohalviibimiseta maksueelist pakkuvas riigis;
-kasumi arvestamise reeglid riikidevahelises äriühingute grupis eiravad rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid;
-maksusüsteem on läbipaistmatu; ametiasutusega (maksuametiga) on võimalik seaduses sätestatust erinevatel tingimustel kokku leppida.

Eestis maksustatakse kõikide äriühingute kasum, kuid see toimub hiljem: kasumi jaotamisel dividendidena. Maksustamise hetke edasilükkamine ei tähenda äriühingute kasumilt võetava maksu puudumist. Samuti ei vasta Eesti tulumaksusüsteem ühelegi eeltoodud viiest kriteeriumist.

Allikas: rahanduministeerium