Sotside võit viib rutem rahaliitu

Rootsi sotsiaaldemokraatide kolmas järjestikune valimisvõit kiirendab Rootsi minekut rahaliitu, tugevdab Rootsi krooni ja alandab intresse.

Ehkki Rootsi pühapäevaste valimiste eel tehtud küsitlused ennustasid tasavägist heitlust ja võimalikku võitu ka kodanlikule blokile, läks teisiti. Seni valitsenud sotsiaaldemokraadid said 39,9% häältest ning parlamendis koos vasakparteiga 174 kohta nelja parempoolse erakonna 158 koha vastu. Kaalukeeleks on 17 mandaadiga rohelised, kes on toetanud senist valitsuskoalitsiooni.

Sotside liider Göran Persson (pildil) nimetas võitu fantastiliseks, öeldes, et loodetavasti on sellega nüüd lõppenud Euroopa sotsiaaldemokraatide kaotuste seeria, pidades silmas ka nädala lõpul peetavaid Saksamaa valimisi.

Valimiste suurim kaotaja oli kodanliku bloki liider Mõõdukas Koonderakond, mis minetas 7,7% toetusest ja on 15,1protsendilise toetusega suuruselt teine erakond.

Analüütikute sõnul pidasid valijad mõõdukate liidri Bo Lundgreni radikaalseid lubadusi ebareaalseks, osa kartis, et nendega võib kaasneda senise heaolu halvenemine. Väitnud, et kõrged maksud takistavad Rootsi ettevõtluse arengut ja sunnivad suurfirmasid oma peakontorit mujale kolima, lubas ta võimule tuleku järel makse kärpida nelja aastaga 220 miljardi Eesti krooni võrra. Veel tõotas ta lõigata avaliku sektori kulusid 135 miljardi krooni võrra, kuid ei täpsustanud, kuidas, ning säästa 85 miljardit krooni tänu madalamatele maksudele hoogustuva majanduskasvu arvel.

Mõõdukatel ei õnnestunud säilitada isegi oma kohaliku võimu kantsi Stockholmi, kus nad viimastel aastatel on edukalt oma ideid rakendanud.

Suurim võitja oli tsentrumisse jääv Rahvapartei, mis kasvatas toetust 8,6% ja tõusis 13,3protsendilise toetusega suuruselt kolmandaks erakonnaks. Partei esimees Lars Leijonborg kogus populaarsust sellega, et võttis üles Rootsis tabuteemaks oleva ja rahva silmis läbikukkunud immigratsioonipoliitika, mis ei ole aidanud sisserändajatel valutult sulanduda Rootsi ühiskonda ja tööellu.

Finantsturu analüütikute sõnul oli raske paremat valimistulemust oodata. Sotside positsioon tugevnes ja vasakpartei oma nõrgenes, mis võimaldab peaminister Perssonil rahaliitu astumise kindlamalt käsile võtta ja tagada sellele ametiühingute keskliidu toetus, ütles Handelsbankeni analüütik Johan Javeus Dagens Industrile.

Nüüd on tõenäoline, et Rootsi rahaliidualane rahvahääletus toimub tuleval sügisel, mis võimaldaks Rootsil jah-vastuse korral 2005 rahaliitu saada. Kodanlike erakondade võidu korral oleks rahaliitu astumine raskem, sest neil olnuks raske saada sellele enamuse toetust, sest opositsioonis olles käituksid sotsid teistmoodi.

Valimiste eel nõrgenes Rootsi kroon ja kerkisid pikaajalised intressid, mille põhjuseks oli mure, et võimuvahetuse korral võib takerduda rahaliitu minek.

Esmaspäeval pärast valimistulemuste selgumist ilmutasid nii kroon kui intressid kohe stabiliseerumise märke. Ainult Rootsi madalseisus börs jättis valimistele reageerimata.