Viimane punkt ei tundu just kõige praktilisem soovitus, aga tõetera on selles kindlasti. Kui ostate lapsele vastumeelsed jalatsid, siis jäävad need puutumatult sussikotti rippuma ja ringi lipatakse sokkides. Ja see on tegelikult palju halvem variant, kui ükskõik missuguste kingadega ringi käimine.

Jalatsiostul tuleks arvestada, et laps käib samade kingadega päevast-päeva, sellepärast oleks mõistlik eelistada naturaalsest materjalist jalatseid. Kui jalatsipealsed võivad olla ka kunstmaterjalist, siis tasuks jälgida, et vähemalt vooder oleks nahast või puuvillasest kangast. See lubab jalal hingata ja annab kokkuvõtteks jalatsile pikema eluea.

Kogemus näitab, et enamik lapsevanemaid ei eelista konkreetset kaubamärki, vaid hinna ja kvaliteedi suhet. Traditsiooniliselt ostetakse kooli alguses palju kindlat kvaliteeti pakkuvaid Clarksi ja Ecco mudeleid, aga sugugi mitte halvemini ei lähe vähemtuntud kaubamärkidel – eelkõige tehakse lastejalatsi valik ikkagi mugavuse ja sobivuse järgi.

Algklassilaste traditsioonilised vahetusjalatsid on sandaalid. Sandaale tulekski eelistada täpselt nii kaua kui laps vähegi neid kandma nõustub – just sellepärast, et varbad saavad õhku ja vabalt liigutada.

Mida väiksem on laps, seda tähtsam on jala kindel fikseerimine. Noorem kooliiga tahab koolikoridorides joosta, hüpata ja karata - väheste kinnitustega, libeda tallaga või loksuv jalats suurendab traumade ohtu. Seepärast ei saa igapäevajalats olla ka väga suure kasvuvaruga – optimaalne on umbes poole numbrijagu ruumi, mis võimaldab täie rinnaga rahmeldada ja koolielust rõõmu tunda.

Kindlasti ei soovitaks valida igapäevaseks vahetusjalatsiks pehmeid võimlemisusse – need jäägu ikka tantsu- või võimlemistunni jaoks. Võimlemissussid on igapäevaseks käimiseks külmad, lisaks kuluvad need kiiresti läbi ja ei paku kaitset põrutuse korral.

Kõikide vahetusjalatsite puhul tasub kaupluses uurida, kas kummitald on sisetingimustesse sobiv – see tähendab, et ei jäta põrandale inetuid jutte, mis koolitädiga suheldes ebavajalikke konflikte tekitama hakkaks. Talla „määrduvus“ oleneb kummisisalduse suurusest - mittemääriv jalats ei pea sugugi olema ainult heleda tallaga, sobilikud on ka mitmete tootjate tumedates toonides tallad.

Põhikooliealistele, kellele sandaalid enam kõige trendikamad jalanõu ei tundu, tuleks valida mugavad ja madalad kinnised kingad. Kontsaking on vahetusjalatsina kindlasti OUT – vaatamata sellele, et paljud neiud seda igapäevaselt kanda sooviksid, koormab see jalga ja sobib seega vaid pidulikule aktusele või peole.

Igapäevaselt on palju mõistlikum valida tüdrukutele madalad baleriinikingad (kui koolivormireeglid lubavad, siis mida rõõmsavärvilisemad, seda parem) ja poistele jalga toetavad vabaajajalatsid või tennised. Eelistada ei tasuks väga sportlikku mudelit – kuigi vabaajajalatsi ja spordijalatsi vahel olev piir on tihti õhkõrn, siis paljud koolid tossu vahetusjalatsina ei aktsepteeri ja seda reeglit tasuks poodi tulles meeles pidada.

Osa koole nõuab ka poistelt tumedates toonides kinga - ka sel juhul tasuks vältida kõige klassikalisemat ülikonnakinga, vaid teha otsus toekama talla ja mugavama laia liistuga tänavakinga kasuks. Laste kaubamärkidest läheb väiksematele poistele ja tüdrukutele koolikaubaks väga hästi Kangaroos, suurematele poistele ostetakse palju Lacoste ja Puma mudeleid, suured tüdrukud aga uurivad paljusid kaubamärke ja eelistusi on seinast-seina.

Koolijalatseid tasub kindlasti hoolega valida – kannab ju laps neid terve pika päeva. Tavaliselt on lapsel võimalik vahetusjalatseid hoida koolis, kuid ei tasu unustada, et iga jalats vajab hooldust. Seega on tark mõte aeg-ajalt lasta lapsel kingad koju tuua, et neid hooldusvahendiga töödelda ja kriitilise pilguga üle vaadata.