Statoil surve all

Tihe konkurents kütuste jaemüügis ja hinnatõus maailmaturul on viinud turuliidri Statoili surve alla, millest välja rabelemiseks tõstis ta taas hindu — seekord tulid konkurendid kaasa.

Mai keskel üritas Statoil tõsta bensiini hinda 20 sendi võrra liitrilt, aga pidi tagasi langetama, sest konkurendid ei tulnud kaasa. Augusti algul kordus sama asi, siis üritas Statoil kergitada hinda 30 senti liitri kohta. Esmaspäeval tõstis Statoil taas hinda, seekord 50 senti liitri kohta. Ja alles teisipäeval tuli Neste kaasa hinnatõusuga 40 senti liitri kohta.

“Olukord on mitmendat kuud konkurentsis selline, et meie ettevõtte vaatenurgast pole jätkusuutlik tegutseda,” kirjeldas seisu turul Statoil Eesti ASi juht Epp Kiviaed. “Marginaalid on olematud.”

Möödunud aastal ei teeninud Eestis kasumit mitte ükski kütuste jaemüügiettevõte peale Neste. “Turg on tasakaalust väljas,” rääkis Kiviaed. Tema sõnul on mõnel nädalavahetusel olnud tunne, et turul makstakse klientidele peale. “Oleme katsunud hoida piiri peal, et otsest pealemaksmist poleks.”

Praegust Statoili tulumarginaali numbrit Kiviaed ei avaldanud, aga ta märkis, et olukord on pingeline. Ta lisas, et ettevõte on üritanud hinda tõsta, aga sellega pole kaasa tuldud. Möödunud aasta lõppes Statoilile kahjumis. Tänavuaastast tulemust Kiviaed ei kommenteerinud, aga ütles, et iga ettevõtte eesmärk on kasumit teenida.

Äripäeva analüütiku Tõnis Oja arvutuste kohaselt kukkus juuli algul kütusemüüjate marginaal üle ühe krooni liitrilt, kui bensiini 95 hind langes 11,2 kroonilt 10,6 kroonini liitri kohta. Samal ajal tõusis kütuse hind Rotterdamis 30 sendi võrra liitri kohta. Juuli keskel oli Eestis olukord, kus jaemüügis võis bensiini osta odavamalt kui hulgi.

Tõnis Oja hinnangul on Neste oma agressiivse poliitikaga muutunud kütuseturu hinnakujundajaks, mille tõttu marginaalid on madalamad, kui Statoilile meeldiks. “Statoil on püüdnud marginaali suurendada, kuid seni edutult, sest peamiselt automaattanklatega opereerivad Neste ja HydroTexaco pole kaasa tulnud.”

Kütusemüüjad oma marginaalidest avalikult ei räägi. Äripäeva arvutuste kohaselt tõusis eile, kui Neste hinda tõstis, marginaal 15 sendilt 30 sendile liitri kohta.

Olukorras, kus Neste ja Statoil hinnakujundaja rolli pärast võitlevad, käituvad teised liidritele vastavalt. “Mina vaatasin, et Statoil tõstis,” põhjendas eile hinnatõusu Hydro Texaco Eesti ASi juht Andres Kivistik. Tema sõnul oli kaalutlus see, et maailmaturul on sisseostuhind tõusnud 70 senti liitrilt. “Oleks ka ilma Nesteta tõstnud,” lisas Kivistik. Argument oli ka see, et Eestis on kütuse jaehind 1,3 krooni võrra odavam kui Lätis ja Leedus.

Neste Eesti ASi juht Indrek Kaju oli eile välismaal ja temalt polnud võimalik kommentaari saada. Neste jaemüügijuht Ivar Kohv ütles, et hinnatõusuks oli põhjust küll. Vahepeal oli hind läinud alla seetõttu, et Neste reageeris konkurentide kliendikampaaniatele, kus näiteks pakuti klientidele bensiini 25 senti liitrilt odavamalt. Neste kasumit põhjendas Kohv sellega, et ettevõte tegutseb efektiivsemalt.

Asjaolu, et Neste ei läinud varem Statoili pakutud hinnatõusuga kaasa, põhjendas Kohv sisse ostetud bensiinipartiidega, mis lubasid jätkata odavama kütuse müüki.

Neste ja Statoili aastakäive on Eestis kummalgi ligi miljard krooni, Hydro Texacol 300 miljonit.