Suhkrud mahlas, nektaris ja mahlajookides

Eesti elanik ostab ligi 20 kilogrammi suhkrut aastas. Sellele lisandub maiustustes, puuviljades ja teistes toiduainetes sisalduv suhkur. Seega tuleb hoolikalt jälgida, kui palju suhkrut tegelikult tarbid. Üheks magusaallikaks on näiteks mahlad ja nektarid.

Vastavalt Eesti Toitumissoovitustele peaksid süsivesikud katma 55-60% toiduenergiast, kusjuures lastel ja vähese energiatarbega täiskasvanutel ei tohiks sahharoosist saadav energiahulk ületada 10% toiduenergiast.

Mahlale, välja arvatud pirni- ja viinamarjamahl, võivad tootjad lisada maitse parandamiseks suhkruid ja suhkrutooteid (kuni 15 g liitri mahla kohta).

Mahla, millele on lisatud suhkruid ja suhkrutooteid üle 15 grammi 1 liitri mahla kohta, nimetatakse magustatud mahlaks. Magustatud mahlale võib lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 100 grammi. Sidruni- ja laimimahlale ning punase-, valge- ja mustasõstramahlale võib lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 200 grammi. Eestis müüdavad mahlad on valdavalt magustamata mahlad.

Nektari valmistamisel lisatakse suhkrut või looduslikku mett kuni 20 protsenti liitri valmistoote kohta.
Osast puuviljadest (nt aprikoosidest, mangost, banaanidest, õuntest, pirnidest, virsikutest, ananassidest) võib nende looduslikult kõrge suhkrusisalduse korral nektareid valmistada suhkrut või looduslikku mett lisamata.

Mahlajook ei kuulu mahlatoodete alla ja selle mahlasisaldus ei ole piiritletud. Mõni mahlajook sarnaneb karastusjoogile ja võib sisaldada toiduvärve ning säilitusaineid. Tetrapakki pakendatud mahlajoogid säilitusaineid tavaliselt ei sisalda.

Mahla ostmisel poest tuleks tingimata tähelepanu pöörata, kui palju on sellele lisatud suhkrut, sest magusatest mahladest, nektaritest ja mahlajookidest võib märkamatult saada liigset suhkrut.

Allikas: toitumine.ee