Suur korterite odavmüük Põhja-Tallinnas
“Meie töö on praegu ette valmistada (korterite müük — toim.), kõik jõud on selle nimel ka tööle pandud,” sõnas Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna juhataja Allar Oviir. Tema sõnul on linnaosal kindel plaan korteritest enne 1. märtsi lahti saada, kuna tegemist on vallasasjadega ning pärast seda kuupäeva ei saa nende korteritega paljusid tehinguid teha, näiteks korterit pangalaenu tagatiseks anda.
Suurele odavmüügile on varem vastu seisnud Keskerakonnaga linna valitsenud Reformierakond ja hiljem Res Publica. Eksmeer Tõnis Palts ei soostunud Äripäevale selles küsimuses kommentaare andma.
“Tegemist on poliitilise otsusega,” tunnistas Oviir ning lisas, et kui Res Publica korterite müüki nii odavalt ei pooldanud, soosib seda praegune linnavõim. Küsimusele, miks hind just 300 krooni on, ei osanud Oviir vastata.
Põhja-Tallinna linnaosavanema, keskerakondlase Vilja Savisaare sõnul peab korterites elavatel kunagistel sundüürnikel olema võimalus oma eluase välja osta, nii nagu kunagi paljud teised seda EVPde eest tegid, ning maksta korteri eest sama madalat hinda.
“Me teeksime ülekohut, kui nendel inimestel, kes korteris elavad, poleks võimalust oma eluaset samadel tingimustel erastada,” põhjendas ta, miks hinda ei tõsteta. “See on olnud Keskerakonna valimislubadusi juba pikka aega,” lisas ta.
Korteri ostulepingusse ei tule punkti, et korteri ostnu ei tohi seda mingi aja jooksul kallimalt edasi müüa. Savisaar märkis, et selline tingimus poleks õiglane.
ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht ja atesteeritud maakler Mart Saa oli korterite hinda kuuldes väga üllatunud. “300 krooni on iga asja puhul mõttetu hind,” sõnas ta ning jätkas, et ta ostaks sellise hinnaga kas või vallasvarana terve maja ära.
Kinnisvaraekspert Tallinn OÜ atesteeritud hindaja Margus Tinno lausus, et kui korter sellise hinnaga müüa, siis on selge see, et kui müüa korter edasi, oleks kasum kosmiline. “300kroonise ruutmeetri hinna puhul pole võimalik enam rääkida 10kordsest vahest. Seal piirkonnas võib see hinnatase olla 20 000 krooni kanti ruutmeeter — vahe on metsik,” tõdes ta.
Tinno märkis, et ei oska prognoosida linnavõimu säärase sammu mõju kinnisvaraturule — oleneb, kes on nende korterite ostjateks ja milliseks kujuneb spekulatiivne järelturg. Ilmselt mõjutab see tema sõnul Kalamaja piirkonna turuhindu. “Arusaamatuks jääb see, miks linn ei taha eelarvet turu tasemel väärtustega täita — sealt tuleks oluliselt suurem summa,” ütles hindaja.
Põhja-Tallinnas on linna omandis 850 korterit. Ülejäänud 550 korteri müüki panekuga linnaosal Oviiri sõnul kiiret pole, kuna tegemist on kinnisasjadega ja tähtaeg ei pigista. Eilse seisuga oli korterite ostmiseks avalduse esitanud umbes 600 inimest.
Kohalikele omavalitsustele andis võimaluse otsustada tema omanduses olevate eluruumide võõrandamise 2004. aasta augustis eluruumide erastamise seadusesse tehtud muudatus. Tingimuseks on, et eluruum peab olema antud üürile ja üürileping sõlmitud pärast 2001. aasta 1. juunit.
Müüki pandavad korterid ja nende üürnikud erineva taustaga
Kuigi kõik müüdavad korterid asuvad ühes linnaosas, on tegemist väga erinevat tüüpi elamispindade ning üürnikega.
Korterid on hajutatud, mis tähendab, et ühes majas ei pruugi tingimata kõik korterid linna omandis olla, vaid on ainult paar-kolm.
Erandiks on näiteks Puhangu tänaval asuvad kaks maja, number 8 ja 10, kus kõik korterid on linna omad ning müüakse omanikele. Majad ise ei ole just kõige paremas korrasG- värv koorub koos krohviga maha, aknad on vanad ja määrdunud.
Viiekorruselise maja igal korrusel asuv pikk koridor viib umbes kümnesse korterisse. Ust keegi siin naljalt ei ava. Paar üksikut pensionäri poetavad ukse tasapisi lahti, kuid kuuldes põhjust, vastavad, et ei tea midagi, ning kiirelt on uks jälle kinni.
Majad, kus mõned üksikud korterid müüki lähevad, on paremas korras. Näiteks Mulla 2 maja, kus esimesel korrusel kolm korterit veel linna omandis on. Plastakendele koputades keegi siiski vaatama ei tule, mida tahetakse, kuigi toas tuli põleb. Välisuksed on lukus.
Teeme tiiru ümber maja, koputame kõik aknad läbi, jättes end Securitase märgist aknal häirimata — kedagi pole.
Sama on ka Kungla tänava number 5 majaga. Tegemist on vana puumajaga, mis on ka paremaid päevi näinud. Sellest hoolimata tundub akendest sisse piiludes, et vähemalt üks korter on korda tehtud. Sisse kahjuks ei pääse.
Elanik: juba kümme aastat üritan korterit päriseks saada
Kungla tänaval elav Asta, kes korterit tütre ja tütretütrega jagab, on 38ruutmeetrise kahetoalise korteri ilusasti korda teinud.
Asta on juba kümme aastat üritanud korterit päris enda omaks saada. “Palusin, et mul aidataks avaldus kirjutada,” ütleb ta telefonis. Kuuldes, et linnaosa müüb korterid varsti ära, kostab tema hääles õrna lootust. Küsimusele, kas tal 11G400 krooni, mida terve korteri eest tahetakse, olemas on, vastab ta, et peab selle kuskilt laenama, kuid kindlasti tuleb korter ära osta.
Kas keegi on juba pakkunud ka teilt korterit ära osta? “Ära osta? Aga kus meie siis elama hakkame,” vastab ta ning ütleb, et ei müüks korterit mingi hinna eest.
Endine linnaosavanem Sirje Potisepp ei saa hinnast aru
Endise Põhja-Tallinna linnaosavanema Sirje Potiseppa sõnul peaks linn tõesti korterid üürnikele ära müüma, küsimus on vaid hinnas.
“Miks just 300 krooni,” ei saanud ta aru, kust selline hind tuleb, kui kinnisvaraturul muidu alla 15 000 krooni ruutmeeter midagi ei saa. “Ma võtaksin mitu! Ma võtaks need kõik!” lausus ta.
Potisepa sõnul peaks linnavalitsus laskma korterid ära hinnata ning andma üürnikule valida, kas ostab sellise hinnaga või elab üürnikuna edasi.
Argumenteeritud müügipõhjendusi pole saanud
Res Publica Tallinna piirkonna esimees Sven Sester
Eluruumide erastamise seaduse eesmärk ei ole mitte kunagi olnud anda isikule lõpmatult kestev võimalus igal juhul omandada üürilepingu alusel kasutatav eluruum ostueesõigusega. Seaduse eesmärk oli erastamise kaudu leida eluruumile omanik ning kindla aja vältel anda üürnikule võimalus esimesena, enne teisi soovijaid, omandada tema kasutuses olev eluase.
Kui suur kahju tuleb linnale? No selle võib lihtsalt välja arvutada. Võtke korterite hinnad tänases turusituatsioonis ja siis teiselt poolt otsustuskorras müügi hind. Kui võtta kõik üürilepingu alusel Tallinna linnalt kortereid üürivad inimesed ja kõik ka realiseerida otsustuskorras sümboolse hinnaga, siis me ei räägi enam miljonitest ega kümnetest miljonitest, vaid sadadest miljonitest.
Miks Keskerakond seda teeb? Seda peab neilt küsima — siiani pole me ühtegi argumenteeritud põhjendust saanud ning selle tõttu ka meie koalitsiooni ajal Keskerakonnaga Tallinnas selliste kinkimistega ei tegeletud.
