Fjodor Berman jätab tema kabinetti sisenenud võõrale äärmiselt tagasihoidliku ja väljapeetud inimese mulje. Talvise tumeda ülikonna on ta suveks küll helerohelise vastu vahetanud, kuid ikkagi õhkub mehest temale omast konservatiivsust ja tõsidust.

Äripäeva koostatud Eesti jõukamate ärimeeste edetabelis hõivas Berman 2000. aastal talle kuulunud laevaremonditehase aktsiate abil neljanda koha, omades aktsiaid hinnanguliselt 410 miljoni krooni väärtuses.

Vene-Balti Laevatehase asutamisest täitub sel kuul 90 ja Balti Laevaremonditehase algusest 55 aastat, mida on kavas ka suurelt tähistada. Vippidele vastuvõtt Kadrioru lossi aias ja töörahvale koos peredega “narodnoje guljanie” tehase territooriumil.

Balti Laevaremonditehas on vene ettevõte, sinna pole midagi parata. Rõhuv enamus töötajaist kõneleb vene keelt. Juudi rahvusest Berman nende seas. See, et ta pole kõigi nende aastate jooksul eesti keelt selgeks õppinud, ongi tema suuremaid puudusi. Ja ega inglise keelgi mehel kiita ole. “Ehk oleks tulnud Eesti iseseisvumisel aeg pooleks aastaks maha võtta, et õppida,” kahetseb ta tagantjärele. Aga töö surus takka ja nii see jäi. 13 tundi päevas ilma ühegi puhkepäevata — nii tuli algul rabada.

Nüüd Berman enam nädalavahetusel tööl ei käi ja õhtutigi saab seitsmeks koju, sest ülejäänud juhtkond on tubli ja asjad laabuvad. BLRTst kui vene ettevõttest rääkides palub selle juht mitte unustada, et tegu on ühega vähestest Eesti suurtest ettevõtetest, mis põhineb puhtalt Eesti kapitalil, millest Bermanile kuulub umbkaudu 20 protsenti. Vaatamata sellele, et ettevõte teenib iga aasta kopsaka kasumi, pole dividende seni makstud, sest kogu raha on läinud arengusse.

Viimase aja saavutuseks peab Berman kaks aastat ettevalmistatud ja lõpuks sel aastal teoks saanud läbimurret Soome turule. Viking Line’iga on sündimas pikem koostöö. Pärast mõningate takistuste ületamist on siin nüüd remondis juba kolmas Soome jäämurdja. Tegu on Soome riigi tellimusega.

Tähtis on olla kodusadamaks

Bermani sõnul võib laevaremondis ja -ehituses võita erinevaid konkursse, kuid kõige tähtsam on, kui välisfirma hakkab sind oma kodusadamaks pidama. Aasta tagasi hakkas BLRT tegelema transiidiga ja pakkuma stividoriteenust. Alla on kirjutatud kaheaastane leping Inglise firmaga RIX Line, mille omanikud on Eestis saadud teenusega väga rahul ja nimetavad juba BLRT sadamat oma kodusadamaks, räägib Berman uhkusenoodiga hääles. Iga-aastase hoolduse saavad siin pea kõik Tallinn-Helsingi liinil kurseerivad reisilaevad.

“Kliendile on tähtis usaldusväärsus ja stabiilsus, mis on isegi hinnast olulisemad näitajad,” räägib Berman. Olulisem kui miski muu on ettevõtte reputatsioon. Seda sõna nimetab ta jutuajamise jooksul mitu korda. Tehasel on hea reputatsioon, seda näitavad kasvõi peaministrite järjestikused külaskäigud tehasesse ja hunnik vastuvõttude kutseid peadirektori laual. Ainult presidendi aastapäeva-vastuvõtule pole teda veel kutsutud, tõdeb teenekas tööstusjuht teatud kahetsusega. Mis sest, et tegu on mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi ühe suurema ettevõtte juhiga, kelle alluvuses töötab 3600 inimest.

Berman valutab südant selle pärast, et kõik töötajad ei mõista veel ettevõtte maine tähtsust. Ta avaldab kahetsust sellegi üle, et mõni kõrge riigimees näib BLRT võimsust kartvat, pidades seda monopoliks. “See on väga kahetsusväärne ja pealiskaudne suhtumine, sest võitleme iga laeva pärast, mis meile remonti tuleb,” selgitab ta ja lisab: “Soomes võib Turu laevatehast samuti monopolistiks pidada, aga seal ei lange keegi selle pärast minestusse”. Pealegi moodustab laevaremont täna BLRT tegevusest vaid poole ja näiteks metallkonstruktsioonide toodang läheb sada protsenti läände. Samas toob Berman näite, kuidas riikliku monopoli Eesti Energia tõttu pidi BLRT Grupp hakkama ise elektrijaamu ehitama.

Ta ei mõista ka riiklikul tasemel olnud vastuseisu võõrtööjõu sissetoomisele. Seetõttu läks tehasel vett vedama üks suur Itaalia tellimus. Eestis lihtsalt ei ole suurtellimuse puhuks vajaliku ettevalmistusega töölisi võtta. Nüüd on olukord õnneks lahenenud ja näiteks Viking Line’i laeva käis remontimas 48 töölist Venemaalt. “Nad tulid, tegid oma töö ja läksid tagasi ning midagi hullu ei juhtunud,” räägib Berman.

Berman räägib uhkusega selles, kuidas tehas on viimase kümne aasta jooksul muutunud. Territoorium asfalteeritud, kaid ja tsehhid korda tehtud. Kõige viimasena sai tänapäevase väljanägemise kontor. Mitte nii nagu Klaipeda tehases, kus juhtkonnal olid suurepärased kabinetid, mujal aga 60ndate aastate tase, toob Berman näite. Nüüd seisab BLRT juhtkonna ees ülesanne ka seal töötajaile normaalsed töötingimused luua.

“Kõige raskem on muuta inimeste mõtlemist,” leiab Berman, kes on sellega kokku puutunud ka Meretehase erastamisel. “Võib minna panka, võtta raha ja osta mistahes seadme, kuid et panna inimesed teistmoodi mõtlema, selleks kulub aastaid,” selgitab ta.

Lisaks igapäevastele töömuredele valutab Berman südant riigi pärast. Ta leiab, et Eesti on küll väike, kuid asukoha poolest suure potentsiaaliga saada kõrgeltarenenud omanäoliseks maaks. Kui vaid riigiisad iibest rääkimise asemel selle tõstmiseks ka mingeid samme astuks… Bermani hinnangul on Eestis ideaalsed tingimused äriks ja see kes tahab, saab olla edukas.

BLRT juhtkond on täies koosseisus apoliitiline ja ei toeta ühtki parteid. Peadirektor peab seda väga oluliseks, sest nii jääb ettevõte poliitilistest tõmbetuultest puutumata.

Tervise tagavad kodu ja tennis

Küsimusele, kuidas tervis, vastab Berman: “Peab hea olema.” Kolm korda nädalas mängib ta Kadriorus tennist, mõnikord 24aastase poja Markiga, teinekord sõpradega. Lõunatamas hakkas käima kodus, kui ilmnesid probleemid maoga, kuid nüüd on see juba harjumuseks saanud. Mullu sügisel valmis Bermanitel Kakumäel maja, kus praegusel põuaajal tuleb peremehel sageli südaööni muru ja lilli kasta. Kuid seal saab ka koos abikaasa Galinaga suurepäraselt puhata.

Bermani möödunud sügisel valminud elamust on juba palju rääkida jõutud. Et liiga suur, uhke ja kallis. “Mulle ja ka mu tuttavatele see maja väga meeldib ja ma ei leia, et seal midagi üle pakutud oleks, kõrval on palju uhkemaid,” leiab peremees ise. Samas pole kõrge trepiga ja aedniku kujundatud iluaiaga majja häbi ükskõik kui kõrget väliskülalist kutsuda. Berman ei salga, et tegu pole odava ehitusega, kuid kinnitab, et ajakirjanduses välja käidud 45 miljonit krooni see küll ei maksnud. Raha ehituseks laenas pangast. Varasem eluase, viietoaline korter Tallinna kesklinnas, jäi esialgu pojale, kes töötab BLRT ühes tütarettevõttes kommertsdirektorina.

Vaatamata pressiesindaja hoiatusele, et ega Berman ajakirjanikke oma eramu juurde soovi, ütleb ta vastuseks sellekohasele soovile: “Pole probleemi”. Õhtul on Fjodor Berman koos oma kena abikaasa Galinaga lahkesti valmis oma aia veenurgas fotograafile poseerima.

Bermani lähikolleegid BLRT Grupi juhtkonnast ütlevad oma juhist rääkides sedagi, et tegu on raudse käega ülemusega, keda kardetakse ja samas ka austatakse. Karedavõitu koore all on peidus küllaltki emotsionaalne ja südamlik inimene. Haldusdirektor Dmitri Kubõskin kiidab Bermani haruldast mälu. Hea analüüsivõimega ja suurepärane inimestetundja, lisab personalijuht Heinart Puhkim. Alkoholist joob Berman vaid veini, ei suitseta, kuid naudib head seltskonda.

Bermani kauaaegne koostööpartner, Eesti Laevaomanike Liidu juhatuse liige Rein Merisalu toob esile mehe riskivalmidust ja õppimisvõimet ning leiab, et Balti Laevaremonditehast poleks ilma temasuguse juhita sellisena kindlasti olnud. “Ta on äärmiselt aus ja sõnapidaja ning nõuab samu omadusi teisteltki,” ütleb Merisalu.