Suurima eripensioni saab president

 (8)
Raha
ETA FOTO

Eestis on üle 1000 eripensionäri, kõige suurem on politseiametist pensionisaajate arv, suurim pension on endisel vabariigi presidendil.

Eripensionide õigustatud isikud on vabariigi president, riigikogu liikmed, riigikontrolli ametnikud, õiguskantsler, õiguskantsleri asetäitja-nõunik, kohtunikud, prokurörid, kaadrikaitseväelased, piirivalvurid ja politseinikud.

Riigikogu liikme pensioni saab 64 endist EV Ülemnõukogu ja Riigikogu liiget, neli riigikogulase perekonnaliiget saab toitjakaotuspensioni.

“Endine Riigikogu liige saab pensioni 75 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast. Alates IX Riigikogust võivad Riigikogu liikmed saada pensioni 40, 60 või 75 % Riigikogu liikme palgast,” ütles Riigikogu pressi- ja infoosakonna pressisekretär Gunnar Paal.

Riigikogu liikme ametipalgaks on neljakordne keskmine palk, 3. kvartali tulemuste põhjal on see 23 412 krooni kuus.

Kui Riigikogu liige on töötanud parlamendis vähemalt kolm aastat, siis on tema vanaduspensioni suuruseks 40% Riigikogu liikme ametipalgast. Vähemalt kuus aastat Riigikogus töötanu saab 60% Riigikogu liikme ametipalgast ja vähemalt üheksa aastat töötanu 75% Riigikogu liikme ametipalgast. Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile on riigikogu liikmel, kel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž ja ta on olnud riigikogu liige ühes või enamas riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat.

Seotud lood:

President Lennart Meri pensioni suuruseks on 75 protsendi kehtivast presidendi ametipalga määrast, mis on seitse keskmist palka. Kolmanda kvartali tulemuste põhjal on see 40 971 krooni, sellest tulenevalt on presidendi pensioni suuruseks 30 728 krooni.

Riigikontrolli ametnikel, politseinikel ja piirivalvuritel on õigus eripensionile, mille suurus on 30-75 protsenti ametipalgast sõltuvalt staažist, ütles sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõunik Elve Tonts.

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar on varem välja käinud idee, et tuleks alustada eripensionite kaotamisega, kuna eripensionite saajate ring ning sellega seotud koormus riigieelarvele on kasvamas liiga suureks.

“Pension on juba 26 protsenti väiksem, eelmisest aastast on riigikogulaste eripension maksustatud tulumaksuga. Kuus saan 13 000-14 000 krooni ja kurta muidugi ei saa,” ütles neljandat aastat pensionil oleva endine riigikogu liige Villu Müüripeal. “Mis puutub eripensioni võimalikku vähendamist, siis tagantjärgi karistada inimesi ei maksa.”

Eripensionist võib ka ilma jääda, näiteks ei maksta eripensioni ametikohalt tagandatud õiguskantslerile ja riigikontrolörile.

Eripensioni ei maksta ka juhul, kui isik pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist õiguskantslerina, riigikogu liikmena, vabariigi presidendina, vabariigi valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhataja või ülemjuhatajana, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina.

Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest.