Soomes tehti kümme aastat tagasi suurem osa maakleritehingutest pankade vahendusel, nüüdseks on nad kujunenud väikeste jaeinvestorite teenindajateks. “Selline trend on kogu maailmas ja nii juhtub paratamatult ka Eestis,” ütles Helenius.
Heleniuse sõnul on tegemist huvitava nähtusega, mida saab põhjendada vaid klientide, eelkõige rahakate klientide suundumisega investeerimispankadesse, soovides saada Volkswageni asemel Rolls-Royce’i teenindust.
Börsitehingutes juba aastaid pankadega edukalt konkureerinud ja suure osa Eestis tegutsevaid välisinvestoreid vahendava investeerimispanga Suprema juhatuse liige Sten Sumberg möönis, et väiksem investeerimispank suudab pakkuda töötajatele paremat motivatsioonisüsteemi, mistõttu suudab koondada ka professionaalsemaid tegijaid, kes omakorda pakuvad kliendile kvaliteetsemat teenust.
“Trend on selles suunas, et pankadel läheb raskemaks ja iseseisvatel majadel on eelis,” lausus Sumberg.
Hansapanga juhatuse liige, Hansabank Marketsi tegevdirektor Gerd Müller möönis, et konkurents investeerimispanganduses on tugev ja väikestel institutsioonidel on teatud eelised. Ta märkis, et konkurents on avatud ülevõtmiste ja nõustamisteenuste ning personaalpanganduse osas, kuid väärtpaberiturul tegutsevate jaeklientide osas ta märkimisväärset konkurentsi ei oota.
Mülleri sõnul ei keela keegi püüda suurematel pankadel samuti luua väikeseid struktuuriüksusi korralike motivatsioonisüsteemidega. Hansapangal on töötajate motiveerimine praegu õnnestunud. Kui suudame töötajaid ka edaspidi motiveerida, suudame säilitada ka turuosa, lausus Müller.
