Swedbanki esindajad on aga kinnitanud, et mingeid varasemaid kokkuleppeid Hansapanga aktsionäridele tehtud pakkumise osas ei olnud.

“Swedbank ei olnud enne pakkumise tegemist kontaktis ühegi Hansapanga aktsionäriga, isegi mitte Swedbanki rahvusvahelise äri juhi ja Hansapanga nõukogu esimehe Anders Ekiga,” väitis Swedbanki investorsuhete juht Jonas Blomberg neljapäeval uudisteagentuurile Bloomberg.

Analüütikud kahtlesid nendes väidetes, sest EBRD otsus Hansapanga aktsiad Swedbankile müüa tuli väga kiiresti.

Analüütikute kahtluste paikapidavust kinnitas reedel Äripäevale ka EBRD Kagu-Euroopa regiooni pressiesindaja Jazz Singh. Tema sõnul ei tehtud otsust müüa Hansapanga osalus Swedbankile üleöö. “Läbirääkimised osaluse müügi üle on Swedbankiga käinud mõnda aega ja pidevalt,” lausus Singh.

Küsimusele, kui kaua sellise otsuse langetamine tavaliselt EBRD-l aega võtab, ei olnud Singh nõus vastama, sest otsustamise pikkus sõltub projektist. “Kuid see kestab kindlasti rohkem kui üks päev,” kinnitas ta.

EBRD on olnud Hansapanga aktsionär seitse aastat. 2002. aastal müüs EBRD maha poole oma senisest 9,7protsendilisest Hansapanga aktsiapakist. Hetkel on EBRD osalus Hansapangas 4,85 protsenti.

Singhi sõnul on loomulik samm, et Swedbank Hansapanga selle edasiarendamiseks täielikult üle võtab.

Selle kohta, et EBRD tunnistas, et on olnud läbirääkimistes Swedbankiga enne pakkumise avaldamist, märkis Swedbanki korporatiivsuhete juht Henrik Kolga: “Ahah, mis nad mõtlesid läbirääkimiste all? Ma ei oska kommenteerida, mis EBRD ütles või kas Blombergi on valesti tsiteeritud.” Ta lisas, et õhus on palju spekulatsioone ja firma esindajate kommentaare kasutatakse ebaõiges kontekstis.

Pärast seda, kui Äripäev oli reede lõuna ajal rääkinud EBRD pressiesindaja Jazz Singhi ja Swedbanki esindaja Henrik Kolgaga, tuli toimetusse õhtul veel üks kõne EBRDst ja Äripäeva helistanud naishääl nimetas end Singhi ülemuseks.

Ta rõhutas korduvalt, et härra Singh ei pruugi Hansapanga aktsiate müügi teemaga kursis olla, kuna ta on spetsialiseerunud teisele regioonile, ja et Hansapanga aktsiate müük oli juba varasem strateegiline otsus ning eelnevaid kokkuleppeid Swedbankiga siiski ei olnud.

“Me olime juba varem otsustanud, et selliselt tasemelt, nagu Swedbank pakkus, oleks meil sobilik müüa,” ütles ta.

Ühispank: EBRD langetas otsuse üllatavalt kiiresti
Swedbank avaldas Hansapanga aktsiate väljaostmispakkumise ülemöödunud nädala reedel, 11. veebruari hommikul kell 9.30. EBRD teatas aga juba sama päeva õhtul kell 18.19 Bloombergi vahendusel, et on nõus Hansapanga aktsiad Swedbankile müü­ma.

“Tavaliselt võtavad EBRD otsused aega kuid,” kommenteeris Ühispanga Varahalduse juhatuse esimees Sven Kunsing seika, et seekord tegi EBRD oma otsuse kõigest tundidega.

“Võib-olla on Swedbankil ja EBRD-l olemas pikaajaline kokkulepe, et kui tehakse mõistliku hinnaga pakkumine, siis nad tulevad sellega kaasa,” pakkus Kunsing.

“Inimesed kindlasti saavad kokku, vestlevad ja arutavad asju omavahel, Staffan Crona on ju EBRD esindajana Hansapanga nõukogu liige,” ütles Kunsing. “Võib-olla lihtsalt küsiti, et mis te arvate, kui me järsku teeksime mingi pakkumise, kas teie näiteks oleksite nõus müüma,” pakkus Kunsing.

Ühispank esindab tema sõnul Eestis miljardikroonist Balti turule investeerivat fondi, kuid nende fondijuhiga ei ole küll keegi sel teemal Swedbankist kontakteerunud.

Kunsingu sõnul on palju huvitavam teema see, et Hansapanga aktsia võttis suure tõusunurga alates mullu septembrist.

“Millest küll selline plahvatuslik huvi? Kui see finantsinspektsioonis küsimusi ei tekita, siis mis üldse tekitab?” küsis ta ning lisas, et ju need ikka välisfondid on olnud, kes alates septembrist aktsiat ostnud on.

Kuna Tallinna börsil tekkis kahtlus, et Rootsi Swedbank pole Hansapanga aktsionäre kohelnud väljaostupakkumist puudutava info avaldamisel võrdselt, tegi börs Swedbankile selle kohta järelepärimise.

Reedel ütles Tallinna börsi juht Gert Tiivas, et ei saa kommenteerida, mis järelepärimisest saanud on. Tiivas ütles, et ei kommenteeri praegu enam börsi järelevalvetegevust.

Swedbanki korporatiivsuhete juht Henrik Kolga lubas, et Tallinna börsi järelepärimisele vastatakse selle nädala jooksul.

Finantsinspektsioon: hinnangud Swedbankile on ennatlikud
Finantsinspektsiooni teatel on praegu vara anda hinnangut Swedbanki käitumisele Hansapanga aktsionäridele tehtud ülevõtmispakkumisega seoses.

Enne, kui ülevõtmispakkumise dokumentatsiooni kooskõlastamise menetlus pole lõppenud, ei ole korrektne rääkida ei ülevõtmispakkumise algamisest, pakkumise käigus antud info asümmeetriast ega ka jätta avalikus sõnavõtus kuuldustele tuginedes muljet ülevõtja seadusevastasest käitumisest, toonitas finantsinspektsioon oma reedel väljastatud pressiteates.

Seoses meedias leviva puuduliku infoga ülevõtmispakkumise tegemise reeglitest peab finantsinspektsioon vajalikuks selgitada, et käitumine, kus ülevõtja suhtleb enne ülevõtmispakkumise algust ühe või mitme aktsionäriga, ei ole vastuolus ülevõtmispakkumise reeglitega.

Seda tingimusel, et taoline suhtlemine või selle tagajärg ei ole käsitletav siseteabe väärkasutamisena või turumanipulatsioonina, väitis inspektsioon.

Juhul kui suhtlemine toimus ülevõtjaga kooskõlastatult tegutseva isikuga, kelleks võib olla ka teine aktsionär, tuleb selle aktsionäri isik ülevõtmispakkumise prospektis kooskõlastatud tegutseva isikuna avalikustada.

Isiku käsitlemiseks ülevõtjaga kooskõlastatud isikuna on seaduses konkreetsed nõuded.

Ülevõtja on kohustatud avalikustama teabe ülevõtmispakkumise tegemise kohta viivitamata pärast konkreetse pakkumise tegemise kavatsuse teatamist sihtemitendile, sellega kooskõlastatult tegutsevale isikule või kolmandale isikule, kes ei ole ülevõtja konsultant, audiitor, õiguslik nõustaja või valitsusasutus.

Swedbanki ülevõtmispakkumise dokumentatsioon on finantsinspektsioonis menetluses.

Swedbank kohtles kohalikke teisejärguliste investoritena
Olime just 11. veebruari hommikul börsitoimetuses hoolega vaatamas Hansapanga majandustulemusi ning arutasime omavahel, kas need on head või väga head, kui äkki astus ligi Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov ning küsis, mida me pakkumisest arvame. Mis pakkumisest? Swedbanki pakkumisest Hansapanga aktsiate eest loomulikult, lausus Rõtov.

Vaatasime rumalate nägudega peatoimetajale otsa ning imestasime tema huumorimeele üle. Siis aga selgus, huumoriga pole siin midagi pistmist. Nimelt kuulub Äripäeva peatoimetaja koos rahvusvaheliste agentuuridega nende lugupeetud inimeste hulka, kellega Swedbank suhtleb otse. Rõtov oli üks esimesi eestlasi, kes Swedbanki pakkumisest Hansapanga aktsiate ülevõtmise kohta teada sai.

Rõtovile oli e-kiri eesti keelde tõlgitud pakkumise tekstiga välja saadetud kell 9.37. Uudisteagentuur Bloomberg edastas ülevõtmispakkumise teate kell 9.31 (aga neile polnud vaja ju tõlkida). Tallinna börsilt tuli teade ülevõtmispakkumise kohta kell 9.48.

Juba eelpooltoodu näitab Swedbanki suhtumist — Tallinna börsi kaudu teavitatakse Eesti residentidest investoreid viimases järjekorras. Ka ülevõtmispakkumise esitlemine oli planeeritud esialgu vaid Stockholmis. Kui paistis, et asi ei lähegi nii libedalt, kui esialgu planeeriti, korraldati kibekiiresti Swedbanki esindajate kohtumine ajakirjanikega ka Tallinnas. Ja jälle ei korraldatud ajakirjanikele ühist pressikonverentsi, vaid erinevate väljaannetega suheldi eraldi.

Praegu on mul raske hinnata, kas Swedbanki tegevus ülevõtmispakkumisest teatamise kohta ja varasemad suhted EBRDga olid vastavuses börsireeglite ja seadustega või mitte. Üks on selge. Swedbank mõtles eelkõige rahvusvahelistele investeerimisfondidele, aga kohalikud investorid, kelle käes on kokku nelja miljardi krooni eest Hansapanga aktsiaid, olid rootslaste jaoks teise sordi investorid ehk nende jaoks olime me kõik Teine Eesti.

Kui selgub, et Hansapanga aktsia hinna mõnevõrra liigkiirel kerkimisel alates sügisest on seos võimaliku ülevõtmise kõnelustega, millele vihjab Sven Kunsing, siis loodan, et mõnigi leiab peagi varjupaiga Rootsi kardinate taga.

Sellisel juhul saab selgeks, miks Swedbank tegi nii absurdse hinnaga pakkumise. Juhul kui otsus ülevõtupakkumise ja aktsiate eest pakutava hinna kohta võeti vastu juba sügisel, muutub 11 eurot aktsia kohta loogiliseks ja tolle aja kohta üsna heaks, et mitte öelda väga heaks pakkumiseks.