Taimetoitlasi on mitmesuguseid

 (8)
Taimetoitlasi on mitmesuguseid
söömaScanpix

Taimetoitlus on väga vana. Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. Sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil.

Esimene taimetoitlaste selts asutati Inglismaal 1847. aastal. Tänapäeval on taimetoitlus küllalt populaarne ka kõrge elatustasemega riikides just keskkonnasäästlikkuse tõttu. USA-s on taimetoitlasi ligi 12,4 miljonit ehk umbes 5% elanikkonnast, Ühendkuningriigis 4,3% ja Saksamaal 4,5% elanikest. Eesti kohta andmed puuduvad. Siinkohal peab veidi ettevaatlikult suhtuma statistikasse, kuna mitte igas riigis ei arvestata taimetoitlastena ainult täistaimetoitlasi, vaid enamikel juhtudel ka neid, kes söövad lisaks muna ja piima.

Taimetoitlasi võib jagada mitmeti, millest tuntumad on:

  • Täistaimetoitlased ehk veeganid, kes tarbivad ainult taimset toitu, mille hulka ei kuulu ka mesi ja seened.
  • Munataimetoitlased e ovovegetaarlased, kes söövad taimset toitu ja muna.
  • Piimataimetoitlased e laktovegetaarlased, kelle menüüsse kuulub taimne toit ja piimasaadused.
  • Muna-piimataimetoitlased e ovo-laktovegetaarlased, kes söövad taimset toitu, muna- ja piimatooteid.
  • Kalataimetoitlased e preskovegetaarlased, kes toituvad taimsest toidust ja kalatoodetest.
  • Linnuliha-taimetoitlased ehk pollovegetaarlased, kes lihast tarbivad ainult linnuliha.
  • Semivegetaarlsed, kes väldivad vaid punast liha.
  • Fruitariaanid, kes söövad vaid marju ja puuvilja, lisaks seemneid ja teisi taimeosi, mida saab koristada taime vigastamata. Juurvili ja teravili nende menüüsse ei kuulu.
  • Toortaimetoitlased, kes söövad tooreid puu- ja köögivilju, seemneid, pähkleid uskudes, et üle 45˚C töödeldud toit kaotab toiteväärtuse ja on isegi kahjulik.

Allikas: toitumine.ee