“Kas te kujutate ette, kui palju läheb maksma, kui üks laev sadamasse seisma jääb? Ma arvan, et palju,” ütles Soome ametiühingu võimaliku boikoti mõjude kohta Tallinkile Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) juht Kaia Vask. “Üks variant on, et laeva ei lasta sadamasse sisse. Teine variant, et kaupa ei laeta laevast maha,” kirjeldas ta võimalusi, kuidas soomlased Eesti laeva boikoteerida saavad. Soome Meremeeste Ametiühingu juht Simo Zitting reedel veel kommenteerida ei tahtnud, milliseid sanktsioone nad Tallinki vastu kasutada kavatsevad.

Sel kevadel ostis Tallink 4,8 mld krooni eest kolm kreeklastele kuuluvat kiirlaeva ning varem Kreeka lipu all seilanud alusel hakkas lehvima Eesti lipp. Laevad jäid endiselt sõitma Hanko ja Rostocki sadama vahel, sihtkohana lisandus veel Paldiski. Sinnamaani laevadel töötanud 300 Kreeka, Saksamaa ja Soome meremeest vahetati eestlaste vastu ning meeskondade koosseisu vähendati.

Soome Meremeeste Ametiühing oli Tallinki sellisest käitumisest häiritud ja ootas, et Tallink asuks pidama läbirääkimisi ning sõlmiks töötuks jäänud sakslaste, kreeklaste ja soomlastega uue kollektiivlepingu. Ametiühingu püüded Tallinkiga kontakti saada päädisid kohtuhagiga, kus Tallink nõuab, et ametiühing ei tohi ettevõtte laevade vastu sanktsioone rakendada. Vastasel juhul tuleks maksta 300 000 eurot (4,7 mln kr) trahvi.

“Ma arvan, et nad kardavad ja neil on häbi, et tuleb avalikuks, kui halvasti nad Eesti meremehi kohtlevad,” otsis Zitting põhjendust, miks Tallink ametiühingu kohtusse kaebas. “Selle ettevõtte käitumine on täiesti häbiväärne — 300 meremeest on tööta ja nende asemele on võetud eestlased, kes saavad 75% vähem palka,” rääkis Zitting. “See on totaalne rahvusel põhinev diskrimineerimine.”.