Tallinlased maksavad arvestatava osa küttearvest tühja
"2010. aastal olid trassikaod 16,3 protsenti ja orienteeruvalt sama loodame saavutada ka järgmisel aastal. Milliseks kujunevad täpsed soojuskaod 2011. aastal, selgub uue aasta alguses. Konkurentsiameti otsusega on AS Tallinna Kütte trassikao piirmäär on 17,1 protsenti," ütles Tallinna Kütte juhatuse liige Priidu Nõmm Delfi Majandusele.
Aastal 2002 ulatusid soojakaod üle 18 protsendi ning vähenemine on tulenenud investeeringutest. Tallinna Küte investeerib sel aastal soojusvõrkudesse ligi 4 miljonit eurot. Tööde käigus vahetatakse välja vananeva soojusvõrgu osad eelisoleeritud torude vastu, mille soojuskaod on oluliselt väiksemad.
"Vananeva soojustorustiku väljavahetamisega hoitakse soojuskadude tase stabiilsena ja saavutatakse mõõdukas efekt," selgitas Nõmm.
Kaasaegsetele isolatsiooninõuetele vastab 28,5 protsenti kaugküttevõrgu pikkusest.
Korteriühistute liidu juht Raimo Jõgeva aga usub, et soojakaod on tegelikult kordi suuremad.
"Mina jään ikkagi sinna juurde, et see (soojakadu - toim) on 35-40 protsenti. See on minu arvamus ja mind on toetanud mõningad professorid. Aga nemad ise väidavad tunduvalt väiksemat. Mustamäel või Õismäel talvel ringi jalutades või autoga sõites on haljasalad näha," selgitas Jõgeva.
Lume alt on küttetorude tõttu ka -15 kraadi juures välja sulanud pikad haljendavad ribad.
Ta ütles, et kuigi ettevõtted investeerivad, on tööd veel päris palju.
"Trasside kaod tuleb ikkagi lõpptarbijal kinni maksta," märkis Jõgeva.
Tallinna Küte varustab soojusega ligi 3600 maja. Neist 70 protsenti on elamud.
