Tallinna-Helsingi kaksiklinna idee pole utoopia

Järgmise kümne aasta jooksul põimuvad Tallinna ja Helsingi majandus omavahel endisest veelgi tihedamaks tervikuks. Juba praegu võtab Soome lahe ületamine laevaga vaid poolteist tundi ning tulevikus võib kiire rongiühendus kaks pealinna teineteisele veel lähemale tuua.

Nii Tallinn kui ka Helsingi asuvad enam kui tuhandeaastase mere- ja kaubatee ääres. Friisi kaupmehed rajasid esimesed kaubasadamad umbes aastal 700, seejärel rajasid oma kaubateid ja asumaid viikingid. Rohkem teame ajaloost ehk 12. sajandil alguse saanud Hansaliidu kõrgaegu.

Helsingi rajati omal ajal just kaubanduse arendamiseks Läänemerel. Rootsi kuningas Gustav Vasa tahtis püstitada Soome lahe kaldale oma linna, mis võiks Tallinnaga võistelda. Linnapoliitika kaudu viidi muidugi ellu riiklikku poliitikat.

Ja kuigi lähiajaloos takistas raudne eesriie loomulikku läbikäimist Balti merel, kasvavad Läänemere riikide majandused nüüdisajal jõudsalt ning kuuluvad konkurentsivõimelt Euroopa esiliigasse.

Kaubavahetus toimub aga tänapäeval globaalsetel turgudel. Läänemere äärsed naaberlinnad ei ole üksteisele enam konkurendid, vaid koostööpartnerid, ning Tallinn ja Helsingi on olnud selles kaua teenäitajaks. Lisaks keelele ja kultuuritaustale ühendavad meid omavahel Soome laht ning Läänemeri. Mõlema linna trumbiks on hästitoimiv linnavalitsus ning lähedased suhted mitmes valdkonnas.