Teisipäevasel kohtumisel kl 11 Tallinna Kütte juhtide Kristjan Rahu ja Priidu Nõmmega võtsid mehed omaks hüppeliselt kasvanud gaasi hinna surve sooja hinnale ning ettevõtte kahjumi. Samas väitsid nad ühemõtteliselt, et lähiajal nad mingit hinnatõusu ei kavanda.

Samas esinesid Tallinna Kütte juhid palvega sooja hinna tõusust praegu mitte veel kirjutada. See võiks tekitada linnaelanikes asjatut segadust.

Sama mõtet väljendas Tallinna Kütte juhataja Kristjan Rahu ka päev varem peetud telefonivestluses ÄP Online’i uudise peale sooja hinna tõenäolise tõusu kohta.

Raepress teatas mõni tund hiljem, teisipäeva pärastlõunal, et Tallinna Soojust rentiv Prantsuse kontsern Dalkia taotleb linnavalituselt sooja hinna tõusu ligikaudu 10%. Sellekohane palvekiri on Raepressi teatel Tallinna linnavalitsusse laekunud ASist Tallinna Küte.

Ülaltoodust võib teha järelduse, et sooja hinna tõusu püüti hoida saladuses vähemalt omavalitsuste valimiste lõpuni. Seejärel veereks nn soojakivi järgmise linnavalitsuse kaela.

Umbes tund aega pärast Raepressi teate ilmumist mainis Kristjan Rahu telefonitsi, et linnavalitsusse saadetud kiri ei ole hinnatõusuteade või palve selle korraldamiseks. See on tema väitel erinevate tulevikustsenaariumite kirjeldus ning seega on linnavalitsus temast väga valesti aru saanud.

Tallinna Kütte poolt väidetavalt taotletava hinnatõusu taga peitub peamiselt kaks põhjust. Need on gaasi hinna hüppeline tõus, aga ka soojaarvete vahendamise kulu, mis ulatub küll vaid mõne miljoni kroonini aastas, kuid mida ettevõte ise ei taha kanda.

Praegune, aasta algusest kehtiv ning riiklikult kontrollitav sooja hind 380 krooni

MWh ei sisalda Tallinna Kütte juhtide arvates sooja vahendamistasu. Teisisõnu ei sisalda seda raha, mida soojaettevõte maksab vasterastatud niinimetatud majavalitsustele soojaarvete kättetoimetamise eest. Tallinna Küte seda kulu praeguse sooja hinna puhul ise kanda ei taha.

Energiaturu inspektsiooni peadirektor Märt Ots on oma juunikuises kirjas Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusametile kinnitanud vastupidist: sooja hinna sees peavad sisalduma kõik kulud, sh müügikulutused.

Praegu töötleb Tallinna linna soojaarveid, kui otselepingutega kliendid ehk korteriühistud välja arvata, kinnisvarahooldusettevõte Minu Vara. Tema konkurent BREM soovis arvete töötlemise eest tänavu veebruaris Tallinna Küttelt liiga suurt vahendustasu ning Minu Vara võttis ka BREMi klientide soojaarved üle.

Minu Vara juhatuse liige Jens Haug ütles, et kahtlemata maksab arvete kirjutamine raha. Ükskõik kuidas firma seda teeks, on see tema kulu ja sisuliselt osutatakse Tallinna Küttele trükkimise ja arvete kättetoimetamise teenust.

Tallinna Küte tunnistab hinnatõusu ränka survet
AS Tallinna Küte lõpetab selle aasta gaasi hinna tõusu tõttu kahjumiga.

Ettevõtte juhataja Kristjan Rahu arvates peaks riiklikult kontrollitav sooja megavati nn fikshind edaspidi arvesse võtma nii gaasi kallinemise kui ka need kulutused, mida ettevõte teeb soojaarvete vahendamiseks. Sama probleemiga, gaasi kallinemise ja tasu maksmisega majahooldusettevõtetele arvete vahendamise eest seisavad silmitsi ka teised Eesti soojatootjad.

Praegune keskmine sooja hind, mida energiaturu inspektsioon saab soojaettevõtte palvel üle vaadata mitte tihemini kui kord aastas, on 380 krooni megavatt-tunni eest. Nimetatud hind kehtib alates tänavu 1. jaanuarist. Selle kooskõlastamisel ei näinud riik näiteks Tallinnas ette, et soojatootja peab hakkama tegema aastas miljoneid kroone kulutusi arvete levitamiseks klientidele. Tallinna nn majavalitsused olid 1. jaanuariks 2002, mil meil kehtib praegune sooja hind, küll erastatud, kuid olid edaspidi nõus linnaelanike soojaarveid postkastideni vahendama ainult tasu eest. Kuigi tasu ei ole ettevõtte käibe juures märkimisväärne, ei ole Tallinna Küte nõus seda oma kasumist, mis on küll olematu, kandma.

“Meie kasum kogu käibest võiks olla 5% ringis,” ütles Rahu, kelle arvates võiks uus sooja nn fikshind sellega edaspidi ka arvestada. Hinnas peaks arvesse võetama ka soojatootja kulutused arvete vahendamisele. Kristjan Rahu kinnitusel selgub 1. märtsiks 2003, millist teed Tallinna Küte läheb, kas hakkab ise arveid klientidele saatma või sõlmib vahenduslepingu mõne majahooldusettevõttega.

Surve kütte hinnale tuleneb ennekõike gaasi hinnast, kui aasta alguses oli see 1100 kr kuupmeetri eest, siis praeguseks on see kallinenud peaaegu kolmandiku võrra, 1500 kroonini kuupmeetri eest.

“Oleme esitanud linnapeale kirja stsenaariumitega, mis juhtub, kui gaas hinna tõus rallitab edasi,” ütles Rahu. “Sooja hinna tõus sõltub otseselt läbirääkimistest gaasitarnijaga.”

Rahu lisas, et firma teeb kõik endast oleneva ja loodab linna abile, et tõus oleks minimaalne.