Erainvestoritest rohkem teavet jagatakse institutsionaalsetele investoritele ehk mitmesugustele pankadele ja fondidele.

Investeerimispanga Sup¬rema turgude osakonna juhataja Sten Sumberg tunnistas, et Tallinna Vee aktsia hinnavahemik on päris suur. “Tundub, et müüjate ja investorite seisukohad ettevõtte väärtusest on teineteisest üsna kaugel, seda näitab ka asja venimine päeva võrra,” ütles Sumberg.

Samas möönis ta, et ei saanud prospektist aru, mille põhjal täpselt on hinnavahemik paika pandud. “Oletada võib, et hinnavahemiku määramisel lähtuti paljuski dividenditootlusest ja rahavoost,” ütles ta ning lisas, et kommunaalmajanduse ettevõte puhul on see nii tavaks. Aastaseks dividenditootluseks firmale pakub ta 6–7 protsenti. Kas hinnatase on mõistlik, ei olnud ta valmis ütlema.

Sumbergi sõnul ei pandagi reeglina prospekti väärtuse arvutamise konkreetset mudelit. Seal tuuakse pigem ära faktiline info ettevõtte kohta. “Konkreetne hinnaanalüüs saadetakse kindlasti institutsionaalsetele investoritele ehk näiteks igasugustele fondidele,” märkis ta.

Hinna kindlaksmääramisel on Sumbergi sõnul ka väga suur roll sellel, millist tagasisidet on andnud kliente esindavad pangad ja institutsionaalsed investorid, kuna nemad otsustavad hinna.

Kawe Kapitali partner ja tegevjuht Ago Lauri möönis, et hinnavahemik on natukene kõrgem, kui investorid lootsid. “Ida-Euroopa suur vaimustus on paari viimase kuuga langenud, selle valguses oleks oodanud veidi madalamat hinda,” ütles Lauri. Ta lisas, et samas on loomulik, et igaüks tahab oma kauba eest head hinda saada. “Praegu olen kahevahel, kas ise märgin, pole veel jõudnud väga põhjalikult tutvuda,” ütles Lauri.

Ka Lauri möönis, et prospektis hinda lahti seletatud ei olnud. Seda on tema sõnul ka ohtlik teha. “Kui sa teed emissiooni korraldajana mingeid oletusi või eeldusi tuleviku osas ja hiljem need ei pea paika, võivad investorid su seetõttu kohtusse anda, USAs on see väga tavaline,” põhjendas Lauri. Ka Lauri tõdes, et institutsionaalsetele investoritele antakse hinnamudeli kohta rohkem infot.

Tallinna Vee maht on Stam¬bergi sõnul siiski väike, alla miljardi krooni. “Kui Hansapanga endised suuremad aktsionärid mingi osa rahast sinna alla panevad, siis ongi kõik aktsiad hoobilt märgitud,” ütles ta ning lisas, et täismärkimisega probleeme olla ei tohiks. “Surmkindel see tõus ei ole,” ütles ta.

Samas möönis analüütik, et firma kasv tulevikus on piiratud. “Kui väga suurt elevantide karja Tallinna ei tooda, siis kust see järsk veetarbimise kasv tulema peaks,” küsis Stamberg.

Samuti on kõrged ettevõttega seotud riskid, eriti selles osas, kuidas jõutakse poliitikutega kokkuleppele näiteks vee hinna tõusu osas.

Tallinna Vee kodulehel seisab, et järgmise viie aasta jooksul plaanib firma investeerida umbes miljard krooni, et arendada teenuste kvaliteeti Tallinnas.

“Odavaks seda aktsiat pidada ei saa, eriti arvestades ülemist äärt, kuid hinna panevad paika institutsionaalsed investorid,” ütles Ühispanga analüütik Peeter Stamberg. Alumine pool on mõistlik ja selle raha eest võiks aktsiaid osta küll. Realistlikuks peab ta hinda kuni 142 kroonini. Kõik oleneb tema sõnul ka investorist, kui riskikartlik keegi on või kui suurt tootlust tahab. Eesti väikeaktsionäridele antakse 1,2 miljonit aktsiat. Arvestades hinna ülemist äärt, on see kokku ligi 192 mln krooni.

Bloombergi andmetel algas eile Viinist Tallinna Vee välismaistele investoritele mõeldud tutvustav ringsõit.

Eesti fondid on kindlad ostjad

Suuremad Eesti fondid on lubanud, et osalevad kindlasti Tallinna Vee aktsiate emissioonil.

Erinevalt eraisikutest ei ole institutsionaalsed investorid veel pakkumise prospekte kätte saanud, neile tuleb pakkumine mõnevõra teistel tingimustel.

“Ma arvan, et fondid, mis vähegi investeerivad Ida-Euroopasse, osalevad sellel pakkumisel,” ütles Hansa Balti Kasvufondi juht Alvar Roosimaa, kes kindlasti oma fondi Tallinna Vee aktsiaid ostab. “Kui siin ikka üks kord viie aasta jooksul sellise mahuga IPO välja tuleb, siis on seal osalemine elementaarne.”

Roosimaa leidis, et hinna jäämine alumisse äärde on vähetõenäoline. “Eriti praegu, kus ei ole Baltimaades aktsiaid ja Hansapank on ka peaaegu börsilt ära läinud. Ma arvan, et nõudlus on suur mistahes aktsia vastu, mis oleks suur ja kvaliteetne, ning seda Tallinna Vesi ilmselt on.”

Sampo Baltic Asset Mana¬ge¬men¬ti fondijuht Aari Stalde leidis, et hinnavahemik on päris lai ning möönis, et alumine äär on igatahes atraktiivne, ülemine on juba natuke kallivõitu. “Erinevad analüüsid on keskmist Tallinna Vee hinda näidanud 140–150 krooni kanti. Iga kroon ülespoole muudab teda vähem atraktiivseks,” sõnas Stalde.

Samas nentis ta, et hinda mõjutab eelkõige nägemus firmast. “Kui ettevõtet nähakse kõrget tootlust ja head dividendikasvu pakkuvat, siis ollakse valmis IPO käigus ka kõrgemat hinda pakkuma. See sõltub ikkagi investori tuluootusest.”

Ka SEB Ühispanga Kasvufondi juhi Sulev Raiki ootused olid hinna suhtes natuke tagasihoidlikumad. “Mulle oleks sobinud, kui see ülemine serv oleks allapoole tulnud. Aga tundub, et rahvusvahelised investorid suhtuvad Tallinna Veesse positiivsemalt. Lõpliku hinna kujunemisel on oluline osa välisinvestoritel. Sõltub ikkagi nende pakkumisest.” Hetkel Ühispanga fondidel väga täpset visiooni ei ole, kindel on see, et kavatsetakse pakkumisel osaleda.

Lisaks Kasvufondile on plaanis Tallinna Vee aktsiaid ka pensionifondidesse soetada. “Meil on majasiseselt õiglane hind paika pandud ning see jääb pigem sinna alumise ääre poole,” ütles Raik.

East Capital oli Tallinna Vee suhtes positiivne.

“On väga tervitatav, et pakkumise korraldajad on jätnud laia hinnavahemiku, enne kui lõplik hind välja kuulutatakse,” ütles East Capitali fondijuht Aivaras Abromavicius, kelle hallata on East Capitali Balti fond mahuga umbes 2,5 miljardit Eesti krooni.

Fondijuhi sõnul on mitmed firmad Venemaal ja Kesk-Euroopas lõpuks investorite isu vähendanud, kuna on IPO järgselt liiga kõrgelt hinnatud. “Tegemist on esimese IPOga Tallinna börsil üle mitme aasta ning teiste firmade tulek börsile sõltub kindlasti selle edukusest,” ütles ta. Õppida tasub Abromaviciuse sõnul Poolast, kus alates 2003. aasta augustist kauplevad viiekümnest IPO korraldanud firmast pooled alla emissioonihinna.

Kas East Capital ka ise Tallinna Vett soetab, on praegu lahtine. “Meil ei ole kombeks kommenteerida, mida me osta või müüa kavatseme, enne kui me seda tegelikult teinud ei ole,” jäi Abromavicius diskreetseks. “Mis ma tahan öelda, on see, et pärast Hansapanga lahkumist tekib turul vajadus uute firmade järele, kes esindaksid erinevaid tööstusharusid.” Ta lisas, et Tallinna Veel on hea hinna juures piisavalt varasid ja stabiilsed rahavood.

Arvamused lähevad lahku

Toomas Sildmäe, Hansapanga asutaja ja hotelliärimees: Ma ei ole mõelnud osaleda Tallinna Vee aktsiate märkimises, kuna see ei paku mulle huvi.

Jüri Mõis, Hansapanga asutaja: Iseseisvalt ma Tallinna Vee aktsiate märkimises osaleda ei kavatse, võib-olla kontohaldurid osalevad.

Rain Lõhmus, Hansapanga asutaja ja üks LHV omanikke: Ma teen omapoolse pakkumise Tallinna Vee aktsiate märkimiseks. Tahaksin rohkem märkida kui 20 000 krooni eest. Aktsia hinnavahemikku ei soovi ma kommenteerida.

Neinar Seli, Hansapanga endine aktsionär ja ASi Rondam omanik: Kas hind on tõesti teada, olen hetkel Inglismaal. Aktsia hinnavahe on päris suur. Olen märkimisest siiski huvitatud, kui juba ka see vahemik nii suur on. Kui ainult 20 000 krooni eest, siis märgin igal juhul ka 160 krooniga. See summa ei ole nii suur, et mitte riskida.

Jüri Ross, Büroomaailma omanik: Nii kiire on hetkel teiste asjadega, et Tallinna Vee aktsiate märkimise peale ei ole ma üldse mõelnud.

Jaan Talts, olümpiavõitja tõstmises: Ma tahaksin osaleda küll, aga pole jõudnud end veel asjadega väga täpselt kurssi viia. Minu jaoks on väga segane see aktsia hinnavahemik. See on ju väikeaktsionäri lollitamine, ta ei saa aru sellest suurest hinnavahemikust. Miks see nii suur on? Eesti Telekomi börsileminekul oli üks kindel hind, 85 krooni, ja kõik oli selge. Oleks nüüd ka 125 krooni ja kõik, oleks otsustamine lihtne.

Albert Sibrik, Pärnu Plaaditehase omanik: Tallinna Vee aktsia pakub mulle huvi küll, aga hetkel ei kuulu see minu plaanidesse. Võib-olla pikemas perspektiivis. Ma pean seda aktsiat heaks partiiks. Aga varasemad kogemused on näidanud, et alguses on hirmus trügimine ja siis lõpuks, kui need, kes kiiresti rikastuda tahavad, on oma osa kätte saanud, võib ka rahulikult börsilt osta.

Eesti Telekomi aktsia alustas börsil kiire tõusuga

Eesti Telekomi aktsiate avaliku müügi käigus sai aktsionärideks ligikaudu 9000 isikut. Telekomi aktsia hinnaks kujunes 85 krooni ja emissioon märgiti umbes 15 korda üle.

Börsil kujunes esimesel päeval aktsia kõrgeimaks hinnaks 132,21 krooni. Sellelt tasemelt hind alanes, langedes 1999. aasta novembriks 72,13 kroonini. Seejärel hakkas hind jälle kerkima, saavutades 2000. aasta 30. märtsil kõigi aegade kõrgeima taseme 156,47 krooni.

Siis hind taas alanes, kukkudes 2001. aasta 12. septembriks oma kõigi aegade madalaimale tasemele 40,06 krooni. Eile sulgus Telekom 126,74 krooni tasemel.

See aktsiate avalik müük jäi viimaseks Eestis toimunud aktsiate esmaemissiooniks ehk IPOks viimasel kuuel aastal. 1999. aasta alguses toimunud IPO käigus müüs riik avalikkusele 31,3 miljonit aktsiat. Siiski reserveeriti sellest Teliale ja Sonerale 3,4 miljonit aktsiat.

Lisaks vahetati Telia, Sonera ja Baltic Tele omanduses olnud Eesti Mobiiltelefoni ja Eesti Telefoni aktsiad 63,8 miljoni väljaspool avalikku müüki emiteeritud Eesti Telekomi aktsia vastu.

Emissiooni käigus välja lastud aktsiatest reserveeriti aga 4,7 miljonit aktsiat ühele emissioonikorraldajale ABN Amro pangale.

Pärast kõiki neid operatsioone jagunesid aktsiad järgmiselt: 49 protsenti Teliale, Sonerale ja viimastele kuuluvale Baltic Telele, 27,3 protsenti riigile ning 23,7 protsenti ülejäänud aktsionäridele.

Hetkel kuulub TeliaSonera omanduses olevale Baltic Telele 50,3 protsenti Eesti Telekomist, Eesti riigile 27,2 protsenti ning ülejäänutele 22,5 protsenti.

Teistest aktsionäridest on enim aktsiaid Deutsche Bankil, kelle kontol on 11,7 protsenti telekomifirma aktsiatest.

Eesti Telekomi aktsiad noteeriti tingimuslikult Tallinna börsil 1999. aasta 20. jaanuaril. IPO algas 25. jaanuaril ning kestis 9. veebruarini.

Eesti Mobiiltelefoni ja Eesti Telefoni töötajatele garanteeriti aktsiaid 20 000 krooni eest, eraisikust väikeinvestoritele 7500 krooni eest.

Emissioonijärgselt olid õhus ka insider-süüdistused. Nende kohaselt süüdistati Eesti Ühispanka selles, et nemad ja nende kliendid olid teadnud, et väikeinvestorite pakkumistena käsitletakse kuni 1 miljoni krooni suuruseid pakkumisi.

Eesti Telekomi aktsiate müügi viis läbi finantsinstitutsioonide konsortsium, kuhu kuulusid N.M. Rothschild & Sons, ABN Amro, Nomura, Eesti Ühispank ning Talinvest-Suprema.

Mida hakkab börsil tegema Tallinna Vee aktsia hind?

See on muidugi küsimus, mis huvitab investoreid kõige rohkem, kuid millele on kõige raskem vastata. Enamik professionaale, kellele selle küsimuse esitasin, vastas, et esmalt tuleb põhjalikumalt tutvuda prospektiga. Mingeid tulevikuennustusi ei julgenud keegi eriti välja käia, sest esmalt tuleks ära oodata, mis kujuneb märkimise lõpus aktsia lõplikuks hinnaks.

Lootust aktsia hinna tõusuks annab muidugi asjaolu, et tuhanded eestlased said mitu miljardit krooni Hansapanga aktsiate eest. Hansapanga endine juht Indrek Neivelt on kinnitanud, et nii Eestis kui ka kogu maailmas on hetkel liikumas paras hulk vaba raha.

Mina arvan, et kuna Hansapanga aktsiate müügist saadud vaba raha on suhteliselt palju, võib see aktsia hinnale mõjuda positiivselt, seda vähemalt lähiajal.

Tugevaim argument aktsia hinna tõusuks on ehk see, et viimase viie aasta jooksul ei ole Eestis mitte ühtegi firmat börsile läinud ja investorid janunevad uue võimaluse järele.

Läti analüütik Arnis Celmins arutles, et mõningast potentsiaali hinnatõusuks on ning toimuv on väga huvitav.

Aktsia hinda võib ker¬gitama hakata ka see, kui institutsionaalsed investorid ei saa isu täis ja on sunnitud börsilt aktsiaid juurde ostma. Peamine ongi tegelikult institutsionaalsete investorite huvi, kuna nad saavad kogu emissioonist endale 80%.

Konkreetselt liiga kalliks pidas aktsia hinnavahemikku Kawe Kapitali üks omanikke Ago Lauri. Eriti seetõttu, et juba on Ida-Euroopa aktsiaturud ülekuumenenud ja investorid võivad hakata varsti hoogsalt kasumit võtma.