Tanklatel suurim kasum
Ka kasumi kasvu arvestavas edetabelis on kütusefirmad esirinnas, nende vahele mahub vaid Säästu- ja Citymarketeid haldav Kesko Food.
Kütusefirmad on jaemüügi eelmise aasta andmetele tuginevasse edetabelisse lisatud esmakordselt, kuid näiteks Neste oleks oma 36 miljoni kroonise kasumiga olnud Tallinna Kaubamajast edukam ka 2001. aastal. Suurima kasumi kasvu tegi Statoil, kes suutis aastaga ligi 9 miljoni kroonisest kahjumist tekitada 44,6 miljonit krooni kasumit.
Kütusefirmade juhid jäid oma edust rääkides vaoshoituks, kinnitades, et edukas aasta oli pigem erand kui reegel ning tulevik polegi nii roosiline.
Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju pidas mulluse edu võtmeks klientide rahuolu. Neste on samas ka Eesti suurim kütuse hulgimüüja. Kui suur osa kasumi ja käibe tõusust oli hulgimüügil, Kaju ei avalikustanud.
Eesti Statoili käivet aitasid kasvatada teenindusjaamade poed. “Inimesed on õppinud, et kiirem ja mugavam on pisiostud teha koos tankimisega, mitte minna supermarketisse,” kommenteeris turundusdirektor Hede Kerstin Luik.
Statoili ja tänaseks üle võetud Shelli poodide panus toidukaubanduse käibesse oli mullu hinnanguliselt 200 miljonit krooni, mis on ligi neljandik firma eelmise aasta kogukäibest. Arvestades mullust ja tänavust kaubanduskasvu, võiks sama turuosa juures poodide 2003. aasta käibena prognoosida ligi 250 miljonit krooni.
Luige hinnangul aitas kasumi teenimisele oluliselt kaasa eelmise aasta jaanuaris jõustunud karmimad kütuse kvaliteedinormid, mis vähendas musta turgu ning sundis konkurente lisainvesteeringuid tegema.
“Tänavused tulemused tulevad kindlasti teistsugused. Esiteks oleme teinud Shelli jaamade ostmise ja oma jaevõrgu kahekordistamisega suuri investeeringuid, teiseks oleme terve aasta elanud pideva hinnasõja tingimustes,” prognoosis Luik.
Kasumi edetabelis sajandale kohale asetunud Prisma Peremarketite tegevdirektor Arttu Laine ei imestanud kütusefirmade edu üle sugugi. “TOPi eesotsas on kas stabiilsed või väikesed firmad. Meie investeerime palju ja loomulikult ei saa seetõttu näidata ilusaid numbreid,” kommenteeris ta. Kütusefirmade kasumeid põhjendas ta sellega, et turg on juba jagatud ning ettevõtted olulised investeeringud teinud.
Peamiselt mõjutas kütusefirmade majandustulemusi siiski kütuse soodne hind maailmaturul.
Äripäeva analüütik Tõnis Oja ennustas 2003. aastal kütusefirmadele mullusest veidi lahjemaid majandustulemusi, kuna kütuseturu käibe kasv on mullusest veidi väiksem ning marginaalid on jäänud samale tasemele või koguni mõnevõrra madalamad.
Samas on kütuseaktsiisi laekumised tänavu võrreldes mullusega kasvanud 10%. Olukorras, kus kütuseturu kasvuks hinnatakse 6%, näitab sellest suurem laekumine, et salakütuse osakaal on vähenenud, tolliameti andmetel kaks korda.
Automüüjad samuti edukad
Suurenevast autostmisest lõikavad kasu lisaks kütuse jaefirmadele ka automüüjad, kes troonivad mullust jaekaubandusettevõtete käibe TOPi.
Esikümnes on sellised firmad, nagu Japauto, Ascar Tallinn, Vilojett, Kommest Auto ja Esma Auto. Käibe kasvult jääb silma MB Veoautokeskus, kasumit on jõudsalt kasvatanud Veho Eesti.
Japauto tegevdirektori Felor Pärnpuu sõnul oli mulluse edu põhjuseks Suzukide müügi kasv 500 auto võrra. Turuosa poolest on firma Euroopa suurim Suzukide müüja.
“Autode müük kasvab ka tänavu, kuid kahjuks rohkem konkurentidel. Meie uued mudelid tulevad järgmisel aastal, siis loodame neile järele jõuda,” kommenteeris Pärnpuu.
Pärnpuu ei leidnud kütusefirmade edus midagi imestusväärset. “Neil on alati hästi läinud. Ja turg kasvab pidevalt tänu meile, kes me müüme uusi autosid, mis vajavad kvaliteetset ja kallist bensiini,” nentis ta.
