Eesti Konjunktuuriinstituuti (EKI) on abistamas asjatundjad paljudelt elualadelt ja ametikohtadelt, kuid üks omadus on neil ühine: nad on oma töö tõttu alati sündmuste juures.

Projekti veab EKI juhtiv teadur Leev Kuum, kelle ülesandeks on ka analüütikutega kontakti hoida ning uusi abistajaid leida. “Valin neid, kes on oma tööga ja asjatundlikkusega silma paistnud,” selgitas Kuum.

Üks võimalusi saada infot majanduse olukorrast enne, kui ametlikud numbrid ilmuvad, on maksude laekumine. Selleks on Kuum värvanud rahandusministeeriumi kantsleri Aare Järvani. Kaupade liikumisest üle piiri teab Andres Saarniit Eesti Pangast, laenude, hoiuste ja aktsiate alal on eksperdid kommertspankadest.

“Need on inimesed, kes puutuvad kokku aspektidega, mis majanduse arengut mõjutavad,” märkis Kuum.

Seetõttu saabki EKI avaldada oma prognoosid ja hinnangud tükk aega enne, kui statistikaamet ametlike andmetega välja tuleb. Ja praktika on näidanud, et enamasti kõnnib analüütikute arvamuse keskmine majandusega ühte sammu.

TTÜ Eesti Majanduse Instituudi vanemteadur Teet Rajasalu arvab, et väga metsa pole tema ennustused läinud. Samas on mõni asi tulnud ka üllatusena — näiteks 1998. aastal Venemaa ja SRÜs kursside vaba langemine ja praegune ülimadal inflatsioon. Novembriks prognoosib Rajasalu praeguse olukorra säilimist või väikest langust, ohumärke on tema sõnul palju ja majanduskasvu ootusi peaks võib- olla kärpima. “Kuid see on praegu kiiruga laest võetud arvamus,” lisas ta.

Majandusministri nõunik Heido Vitsur arvab, et kuue kuu jooksul suuri vapustusi tulla ei tohiks. “Samas ei või unustada, et maailmamajanduses on olukord väga habras ja Eesti ei saa selle suhtes lõpmatuseni immuunne olla,” nentis ta.

Ühispanga turuanalüüsi osakonna direktori Sven Kunsingu hinnangul peaks novembrikuuks olema enam-vähem selge, kas maailmamajandus hakkab kosuma või mitte. “Ma olen optimist ja usun, et aasta lõpp on maailmamajanduses positiivsemate nägemuste aeg kui praegune. Loodetavasti on sellest abi ka Eesti välisnõudlusele, mis võiks 2004. aastal asuda parandama kaks aastat kestnud kriisimaigulist jooksevkonto defitsiiti,” kommenteeris ta.

Euroopas juba paarkümmend aastat töötanud süsteemi juurutas EKI 1992. aastal. Iga kvartali lõpus saadab EKI vabatahtlikele ekspertidele ankeedi, kus nad vastavad majandust puudutavatele küsimustele: kas parem, sama või halvem. Näiteks hindavad nad eksporti, importi, inflatsiooni ja laenude intressimäärasid. Oma arvamust tuleb avaldada nii möödunud kvartali kui ka praeguse aja kohta, lisaks prognoos, milline on olukord poole aasta pärast. Küsimustik mahub ära ühele leheküljele. Hiljem analüüsivad vastuseid instituudi töötajad ning panevad hinnangud skaalale ühest üheksani — üks on kõige pessimistlikum ja üheksa optimistlikum arvamus.

Vabatahtlikke analüütikuid mitmelt elualalt

  • Raimund Hagelberg, Eesti Panga nõunik
  • Aare Järvan, rahandusministeeriumi kantsler
  • Aavo Kokk, Eesti Päevalehe vastutav väljaandja
  • Kalev Kukk, majanduskandidaat, Eesti Panga nõukogu liige
  • Sven Kunsing, Ühispanga turuanalüüsi osakonna direktor
  • Maris Lauri, Hansapank Marketsi makroanalüütik
  • Veikko Maripuu, Suprema juhatuse liige
  • Heldur Meerits, rantjee, endine peaministri majandusnõunik, Eesti Panga endine nõukogu esimees
  • Meelis Milder, Baltika juhatuse esimees
  • Alari Purju, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan
  • Teet Rajasalu, TTÜ Eesti Majanduse Instituudi vanemteadur
  • Olev Raju, Tartu Ülikooli majandusdoktor, majandusteooria erakorraline professor
  • Ülo Randaru, statistikaameti peadirektori asetäitja
  • Janno Reiljan, Tartu Ülikooli välismajandusprofessor, Riigikogu liige
  • Toomas Reisenbuk, Trigon Capitali peaanalüütik
  • Igor Rõtov, Äripäeva peatoimetaja
  • Andres Saarniit, Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
  • Erik Terk, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor
  • Heido Vitsur, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ministri nõunik