Eesti kommertspangad on viimaste aastatega loonud endale korralikud e-teenused, millelt on lähitulevikus lootus ka otseselt teenima hakata.
Hansapangas kasutab internetipangandust 12 protsenti klientidest. See on enam kui näiteks Hansapanga suuromanikul Swedbankil. Seda, et üks eestlane kümnest arveldab internetipanga abil, märkis eelmisel nädalal isegi Wall Street Journal.
Meil on rohkem «arvutifriike» kui näiteks Prantsusmaal ja oleme Ida-Euroopa kõige interaktiivsem riik juba aastaid.
Inimesed on ära harjunud kiire interneti teel maksmisviisiga ning ettevõtete raamatupidajad saavad kõiki vajalikke arveldusi teha laua taga mugavalt kohvi rüübates.
Selle aasta jaanuaris kasutas Eestis internetipangandust 146 300 klienti, mis on kaks korda rohkem kui aasta tagasi. Interneti vahendusel liigub pankades üha suurem raha -- detsembris teostasid ettevõtted makseid internetipanga vahendusel 2,3 miljardi krooni ning eraisikud ligi 400 miljoni krooni eest, mis on eelmise aastaga võrreldes pea kaks korda rohkem.
«Eestis on internetipangad nii kiiresti populaarseks saanud, sest elektroonilised teenused olid tasuta,» otsib Eesti ühe suurema internetifirma Delfi turundusjuht Allan Sombri edu põhjuseid.
«Lätis peab aga internetipangaga liitumise eest päris suure summa maksma ja teenused on tasulised, sellepärast ei kasutatagi seal e-pankade teenuseid palju,» räägib ta.
Aasta algusest kallinesid ka Eesti pankade e-teenused. Esialgu küll ainult juriidiliste isikute jaoks, kuid keegi pole veel ametlikult kinnitanud, et eraisikud saavad igavesti nautida tasuta elektrooniliste teenuste mõnusid.
Elavnema hakkab ka seni internetikaubandust vaikselt kõrvalt vaadanud riigivõim.
Euroliitu pürgiv Eesti loodab teenima hakata aasta algusest kehtima hakanud uue tulumaksuseaduse abil. Selle kohaselt maksustatakse ka interneti teel välismaalt ostetud tarkvaralitsentsid. Kui keegi ostab näiteks antiviiruse litsentsi F-Secure'i koduleheküljelt, peab Eesti maksuametile tasuma 15 protsenti litsentsi hinnast.
«Nad ei suuda seda jälgida, mis ja kust on ostetud,» loodab Heiti Kender Eesti esimest internetioksjoni haldavast ASist Genex Trade.
Teoreetiliselt ei saagi ei maksuamet ega keegi teine teada, kui mõne firma IT-spetsialist või üksik arvutikasutaja on legaalse tarkvara välismaisest internetipoest tõmmanud.
Seda juhul, kui tarkvara ostnud isik ei märgi seda oma raamatupidamises või maksuamet ei hakka ise otsima välismaal tehtud krediitkaardimaksete järgi.
«Internetist ostetud tarkvara eest on võimalik sularahas maksta ainult siis, kui see e-pood asub kõrvaltoas. Enamasti tasutakse ostud ikka krediitkaardiga panga kaudu, ning seda on võimalik kontrollida, kes kellele maksis, millal ja mille eest,» ütleb riigi maksuameti pressiesindaja Koit Luus.
Luus tunnistab, et absoluutset kontrolli kõigi asjade üle ei saagi olla. «Tegemist on suhteliselt uue asjaga, aga tehnilisi takistusi selle kontrollimiseks siiski ei ole,» lisab ta samas.
Teine võimalus, kuidas riik saaks teada, et arvutikasutaja on internetist tarkvaralitsentsi ostnud, kuid pole selle pealt tulumaksu maksnud, on see, kui uksest sisse tuleb BSA taoline organisatsioon koos politseiga ja kontrollib, kas kõikidelt arvutisse installeeritud tarkvaradelt on isik riigile ausalt ka 15% programmi hinnast juurde maksnud.
Praegu maksab välismaisest e-poest kauba tellija piiril käibemaksu ainult siis, kui tolliametnik saab aru, et pakk tuleb e-poest ega ole lihtsalt mõnelt ameerika sõbra kingitus, millel on juhuslikult Amazon.com'i logo peal.
Euroopa komisjon valmistab ülehomseks ette eelnõu, mis maksustab Euroopa Liidu riikides interneti kaudu levitatava tarkvara, muusika ja teised kaubad. «Tegu on järjekordse näitega ELi lühinägelikkusest, millest on lokaalne kahju Euroopa Liidu liikmesriikidele. Ei ole ju mõtet maksustada asja, mille üle puudub kontroll,» arvab Kender. «Nii võib ka tänavaid maksu alla panna. Kas siis hakatakse neid teid mööda poes käima? Ilmselt mitte.»
Paraku on nii, et Euroopas on paremad ja kiiremad maanteed tasulised ning uue maksuga õnnestuks Euroopa Liidu riikidel teenida umbes 150 miljardit krooni maksutulu. Uus maks võib kehtestamise korral ohustada ka Eesti internetiäri, sest liituda soovivale Eestile on seni peale surutud Euroopa Liidus kehtivad maksupõhimõtted.
http://www.netsales.net/pk.wcgi/datafellows/1346143-1
*Soome tarkvaratootja F-Secure koduleheküljelt saab osta tuntud arvutiviiruse tõrjujat F-Secure, mille eest võib tasuda krediitkaardiga interneti teel. Antiviiruse hinnale peaks tänavusega võrreldes lisanduma veel 15 protsenti, mille saab Eesti riik -- käesoleva tarkvara puhul on see ligi 240 krooni.
http://www.ebarn.com/cgi-binbasket.cgi?do=basket&visitor
*Online-tarkvarakataloogist TUCOWS võib esialgu saada antiviiruseid, arvutimänge, multimeedia ja muud tarkvara ka tasuta. Hiljem hakkab firma oma programmide ja tarkvara uuenduste eest raha nõudma.
http://www.digitalriver.com/dr/v2/ec_MAIN.Entry?SP =10007&CID=0&SID= 18275
*Eesti tarkvarafirma Datalane USA partner müüb mobiiltelefonide jaoks oma e-poes Datalane'i toodetud tarkvara. Internetist tõmmatava tarkvara abil võib ühendada Outlook-tüüpi programme mobiiltelefonidega ja vahendada Outlooki ja mobiiltelefoni vahel andmeid telefoniraamatust või kalendrist. Riigile tuleks tarkvaraostult maksta 15%.
